Soome välisminister Alexander Stubb oli Lapimaale külla kutsunudEuroopa Komisjoni asepresidendi, välisasjade ja julgeolekupoliitikakõrge esindaja Catherine Ashtoni ning mõne – mitte kõik – Euroopa Liiduliikmesriigi välisministri.

Kaks asja võiksid erutada Eesti avalikkust. Esiteks see, et kutsutute seas oli ka Eesti välisminister Urmas Paet (veel olid kohal tema Prantsusmaa, Rootsi, Hispaania, Itaalia ja Türgi kolleegid. Kutsutud olid ka Saksa, Taani ja Norra välisministrid, kuid nemad kohale ei jõudnud. Seega Paet oli ikka päris eksklusiivses klubis.

Ja teiseks: Türgi kohalolek näitab, et Euroopa hoolib Türgist, kes pidi andma hinnangu ELi välispoliitika kohta. Kuid huvitavaks teeb selle asjaolu, et Rootsi ja Türgi olid tülli keeranud, kui Rootsi parlament mõistis hukka Armeenia genotsiidi. 

Lapimaa kohtumine peaks olema ju Eestile hea uudis. Paet sai võimaluse tutvuda lähemalt Ashtoniga, mis kindlasti on kasulik Euroopa Liidu välisteenistuse loomist silmas pidades. Ning Türgi välisminister rõhutas, et EL pole väga nähtav Iraanis ega Taga-Kaukaasias. Arvestades Eesti läbikäimist Gruusiaga, oleks ju Eesti huvides saavutada ELi tugevam nähtavus nendes piirkondades. Siis ei jääks Gruusia ja ka ülejäänud Taga-Kaukaasia Tallinna või teiste Baltimaade nii-öelda eraasjaks, missuguseid süüdistusi on eelnevalt kuuldud. 

Sest tegelik test ei seisne ELile mitte selles, kuidas täpselt kukub välja välisteenistus, vaid ikka selles, kas EL suudab kuidagi mõjutada protsesse Iraanis, Taga-Kaukaasias ja siit edasi ka Lähis-Idas, keskkonna vallas jne. 

Ashton on praeguseks esialgsed ettepanekud välisteenistuse loomiseks teinud. Selle peavad heaks kiitma nii liikmesriigid kui ka Euroopa Parlament. Ja ei maksaks arvata, nagu kulgeks kõik tõrgeteta. Ent nagu öeldud, suuremad testid alles tulevad.

Tähtis on hetkel see, et Ashton on üle saamas algsest faasist, kui teda Euroopa avalikkuses palju kritiseeriti. Usalduse loomine tema ja ELi liikmesriikide välisministrite vahele on samuti oluline – Euroopa Liidus loeb paljuski ka see, kui palju keegi kedagi tunneb. 

Artikkel väljendab autori isiklikke vaateid. Arutlusi Euroopa teemadel on võimalik lugeda ka Euroopa Komisjoni Eesti esinduse euroblogist.