Teema uurimine lõppes sellega, et võtsin ühendust Maxiti kuivsegude tootejuhiga ning lasin ennast krohvide ja pahtlite teemal harida. Esimene asi millele ta tähelepanu juhtis oligi see, et samamoodi nagu ehituses üldse, on ka krohvide maailmas ühele ja samale tootele palju erinevaid nimetusi, lõpptulemuseks on vaene klient täitsa segaduses ja jääb mulje, et iga ekspert räägib justkui erinevat juttu.

Kõige parem näide teemal heal lapsel mitu nime, on mört. Mört on sideaine (lubja, tsemendi või millegi muu), peene täitematerjali (näiteks liiva) ja vee segu.

Ideaalne sideaine ja täiteaine vahekord mördis on selline, et iga liivatera ümber tekiks õhuke kiht täiteainet. Mörte nimetatakse mitmete erinevate nimedega. Kui mört panna kahe telliskivi või kergploki vahele, muutub see kohe müüriseguks.

Kui mört on maja välisküljel, on see tegemist krohviga jne. Samas on selline mördi erinevate nimedega nimetamine, vastavalt kastuskohale, õigustatud. Sest kuigi põhimõtteliselt on tegemist mördiga, siis praktikas on erinevad mördid oma koostiselt väga erinevad.

Müüriseguga ei ole hea mõte seina krohvida ja seina krohviga ei ole mõistlik kive laduma hakata.

Seina krohvimisest rääkides peab jälle puudutama hingava maja teemat.
Hingamine ehk niiskuse liikumine seinas ja soojustuses, on krohvimise seisukohast üsna oluline. Kuigi võib väita, et ka EPS soojustus hingab ning niiskus liigub läbi soojustuse, on niiskusliikumine selles materjalis praktikas võrdne nulliga ja näiteks kivivillsoojustusega võrreldes olematu.

Kui nüüd katame kivivilla viimase ehk välimise kihina akrüülkrohviga, siis on meil peale esimest talve, kui maja köeti, võimalus kogu maja uuesti viimistluskrohviga katta. Talvel, kui sise- ja välistemperatuur on suuresti erinevad ning maja seinas toimub soojus/niiskusliikumine seest välja, ning kuna akrüülkrohv tekitab mittehingava kilekihi, siis niiskus surub välimise krohvikihi maja seina küljest lahti.

Erinevaid krohve on lihtne jagada kaheks. Täitekrohvid ja viimistluskrohvid. Täitekrohvid ehk aluskrohvid on siis need, millega tasandatakse aluspind, olgu selleks siis kergplokk, EPS või kivivill soojustus, või hoopis tellissein. Täitekrohvi sisse pannakse ka armeering, plastikust 4x4mm silmaga võrk. Kui materjalikulu arvestada, siis ei tohi unustada, et klassikalise krohvi, kaks kihti täitekrohvi ja üks kiht viimistluskrohvi, maksumusele võib juurde liita umbes 10% mis kulub armeerimismaterjalile.

Täitekrohvi peale kantakse viimistluskrohv. Viimistluskrohve on hingavuse järgi võimalik jaotada viieks — lubikrohv, lubitsementkrohv, silikaatkrohv, tsementkrohv ja akrüülkrohv, kus siis lubikrohv laseb niiskusel vabalt läbi krohvikihi liikuda ja akrüülkrohv ei lase niiskust praktiliselt üldse läbi.

Üldine reegel krohvimise juures on see, et kõige tugevam krohvikiht, mittehingavam, on vastu aluspinda ning mida väljapoole, seda hingavam peab krohvikiht olema. Samas ei ole see reegel oluline, kui tegemist on EPS soojustusega, mille niiskuse läbilaskevõime on praktiliselt olematu. Samuti on tähtis, kuidas krohvida, ehk kui paks on krohvikiht.

Igal krohvil on see erinev ning üldistavat reeglit on võimatu välja tuua. Kui krohvikiht on liiga õhuke, ei ole see piisavalt tugev ning kui krohvikiht on ettenähtust paksem, võib see kokku kuivada ja krohvipind on juba peale kuivamist katki.

Kuna tänapäeval on krohve praktiliselt igale aluspinnale ja erinevatesse tingimustesse, ning samuti on krohve veel pinnale kandmise meetodi järgi võimalik eristada, siis on mõistlik krohvi valik jätta eksperdi otsustada.

Teisest küljest, kui isetegemise soov suur, siis ei ole krohvi valida sugugi keeruline, kui koti peale on kirjutatud, et antud krohv sobi tellisseina silumiseks, siis see nii ilmselt ka on. Leia oma krohvimist vajavale pinnale sobiv krohvitüüp, järgi täpselt kuivsegu ja vee vahekorda, kanna krohv märgitud paksuselt pinnale, ning tulemus on ilmselt toimiv.

Viimistluskrohve on võimalik valida väga erinevaid ning täpselt maitsele sobivat. Lisaks värvile saab valida krohvi pinnastruktuuri järgi. Levinumad neist on Rillen ja Scratch.

Esimese puhul on krohvi sees üksikud suuremad terad ning kui Rillenit hõõrutiga siluda, jätavad need terad krohvi sisse väikesed dekoratiivsed vaod.

Scratch tüüpi viimistluskrohv on ühtlaselt krobeline nagu jäme liivapaber. Mõlema krohvi puhul on veel võimalik valida krohvi struktuuri jämedusastet ehk kui krobeline krohv on.

Lisaks eelpool toodu valikuvõimalustele on olemas erinevaid kivipuru krohve. Osad neist on juba valmis segatud koos kivipuruga ja teiste krohvisüsteem koosneb eraldi nakkekrohvist ning kivipurust. Kuna erinevat värvi kivipuru on võimalik omavahel segada, on viimistluse värvitoonide arv lõputu.

Kui uue objekti krohvimistööd on põhimõtteliselt lihtsad, valid sobivad täite- ning viimistluskrohvid ja järgid tootja juhendeid, siis vana krohvi renoveerimine ja selleks sobivate materjalide renoveerimine jäta kindlasti kogemustega spetsialisti teha.