Enterprise Linux
Linux kui tarkvara, toode ja lahendus
Esiteks tuleb eristada Linuxit kui tarkvara (kernel, süsteemsed teegid, rakendused), kui toodet (Red Hat Enterprise Linux, SuSE Enterprise Server vms) ja kui lahendust, mis baseerub kindlatel toodetel. Selle hierarhia alumises otsas on suur paindlikkus, samas ka ebastabiilsus, ülemises aga töökindlus, standardsus, tugiteenused jms, mida vajab üks ettevõtte, kes IT-süsteemi loob või arendab.
Võtame toodud märksõna - ebastabiilsus. Mind tabas mõningase üllatusena Linus Torvaldsi avaldus, et edaspidi loobub ta paaris-paaritu kerneli versioonidest. Kui seni oli teada, et näiteks 2.4 seeria kernel on stabiilne ja sellesse ei tehta olulisi muudatusi, siis 2.6 versiooniga lood enam nii ei ole. Kuigi kerneli arendajad püüdlevad loomulikult maksimaalse stabiilsuse poole, ei hakka nad enam andma mingeid lubadusi ega eristama arendus- ja stabiilset kernelit. Kõik uuendused lisatakse 2.6 seeriasse. Vahest oli selle otsuse taga fakt, et ka 2.4 seeria puhul ei suudetud tegelikult senisest põhimõttest kinni pidada ja näiteks virtuaalmälu komponent - ülioluline osa kernelist - vahetati 2.4 seerias poole pealt täielikult välja.
Kasutajale, kes vajab stabiilsust, selline lähenemine loomulikult ei sobi ja siinkohas tulevadki mängu distributsiooniarendajad, kes võtavad kindla kerneli versiooni ja ehitavad oma toote sellele üles. Lõpliku kvaliteedikontrolli teostavad nüüd juba samuti nemad. Kernelit täiendatakse nii desktopi kui enterprise’i distributsioonidel, rõhuasetus ja nõudmised on aga erinevad.
Sama skeemi järgi pakuvad nimetatud tegijad ja ka teised tagasiühilduvust. Linus on jällegi maininud, et tagasiühilduvus ei ole tema jaoks kerneli juures oluline. Kasutaja jaoks tähendab see, et pole garantiid kolmandate tootjate tarkvara töökindluse kohta iga järgmise kerneli versiooni puhul. Ma ei räägi siinkohal tavakasutaja tarkvarast, mis üldjuhul kernelist kaarega mööda käib. Pigem kõrgkäideldavatest serverteenustest, mis lisavad mõnikord kernelile oma mooduleid või kolmandate tootjate riistvaradraiveritest (kodukasutajale on kõige tuttavamad NVIDIA ja ATI videokaartide draiverid). Jällegi toimib distributsiooniarendaja omamoodi filtrina, mis integreerib oma tootesse vajalikud uuendused, hoidub aga lõhkumast tagasiühilduvust ja kontrollib, et sertifitseeritud tarkvara töötaks ka pärast viimase uuenduse paigaldamist.
Siinkohal võib tuua näiteks Oracle’i andmebaasiserveri, mis küll töötab erinevate distributsioonidega, kuid millele Oracle pakub ametlikku tuge vaid Red Hat Enterprise Linux ja SuSE Enterprise Server distributsioonide kasutajatele. Põhjus on selge - tootja saab oma tarkvara tööd garanteerida kontrollitud keskkonnas.
Tarkvara elutsükkel
Veel üks kitsaskoht, mida ettevõttelinux püüab lahendada, on tarkvara elutsükkel. Populaarne kodukasutajasüsteem Fedora Core ilmub plaani järgi umbes kaks korda aastas ja sisaldab ka kõiki üldlevinud serverteenuseid. Oma ettevõtte serverites on Fedorat ebaotstarbekas kasutada aga ühel lihtsal põhjusel: keegi ei saa endale lubada sellist uuendustsüklit. Ettevõttelinux seevastu näeb ette aastatepikkuse elutsükli, mille jooksul pakutakse turvaparandusi, tarkvarauuendusi jms teenuseid.
Üks oluline lisaväärtus ettevõttelinuxil on ka tootjapoolne tugiteenus. Üsna tihti lõppevad arutelud Linuxi kasutamisest firmades või riigiasutustes tõdemusega, et Linux on küll tore, aga kes aitab siis, kui midagi lahti on. Peale mitmete kohalike firmade, kes pakuvad oma teenuseid erinevatele distributsioonidele, on ettevõttelinuxi kasutajal võimalik saada abi otse tootjalt. Vastavalt valitud teenusele on kaetud küsimused alates paigaldamisest kuni kerneli kompileerimise ja kolmandate tootjate tarkvara paigaldamiseni.
Loomulikult käib ettevõttelinuxi kasutamisega kaasas veel teisigi plusse ja miinuseid. Õigemini on miinuseid sisuliselt üks, see on aga Linuxi maailmas harjumatult suur ja väljendub numbrites. Nii Red Hat kui SuSE toodete hinnad algavad ca 5000 kroonist ja tegemist on iga-aastase teenuslepinguga (Linuxi servertarkvaral puuduvad üldjuhul kliendilitsentsid, küll aga eristatakse protsessorite arvu ja tüüpi).
Mille eest siis nii palju makstakse? Ükski ülal loetletud väärtustest ei ole tegelikult ju tarkvara ise, vaid selle täiendamine, parandamine või sellele pakutav tehniline tugi - lühidalt teenused, mis on osa iga süsteemi juurutamisest. Täiesti tasuta võib tõmmata endale Fedora Core, või kasvõi Linux From Scratch juhendite järgi endale kogu distributsiooni ise valmis ehitada. Kuid ka sellisel juhul maksab keegi selle eest - ühilduvusprobleemidest tekkivate tööseisakute ja uudisgruppidest lahenduse otsimisele kuluva aja eest.
Valikuvabadus ennekõike
Vaba tarkvara tähendab valikuvabadust.
Kui eesmärgiks on madal ostuhind ja arendamine ning hooldus toimub oma vahenditega, on ettevõttelinux ilmselt kallis lahendus. Kui aga soovite osta sisse võimalikult järeleproovitud lahendust ja rakendada oma IT-meeskonda mujal kui kompileerimisel, võib ettevõttelinux anda olulise kokkuhoiu - ükskõik, millistes ühikutes seda mõõta.
