Seda enam väärib kõrgendatud tähelepanu argumentatsioon, millega kultuuriminister Laine Jänes ja ka peaminister Andrus Ansip oma teguviisi ERSOs põhjendavad. Kui vaadata fakte rahulikult ja ratsionaalselt, pole keeruline hinnata, kes räägib õigust ja kes mitte – kas maailmanimega kultuuritegelased või poliitikust minister.

Laine Jänese positsioon on kokku võetav tema enda välja öeldud kommentaariga: „Kultuuriministeerium ei pea õigeks varjata maksumaksja raha vale kasutamist.”

Samu seisukohti kordas Jänes ka Riigikogus, selgitades saadikutele:

“Kui minister ja ministeerium oma teenistusliku järelevalvega leiavad, et asutuse juht on eksinud finantsdistsipliini ja elementaarsete juhtimisreeglite vastu, siis tuleb vastu võtta radikaalne otsus.”

Selles toetab kultuuriministrit ka peaminister, kes valitsuse pressikonverentsil Jänest kaitstes lausus: “Tegu pole isikute vahelistes vastuoludes, vaid rikkumises ja keegi peab vastutama."

Kõlab veenvalt? Tuletame meelde, et vaid mõni kuu tagasi, septembris, vapustas avalikkust uudis, et Riigikontroll on avastanud kultuuriministeeriumi ning tema haldusalasse kuuluvate asutuste auditit tehes, et Eesti Kontsert on võtnud riigile ebasoodsatel tingimustel laenu, et finantseerida Peterburi Jaani Kiriku ehitust.

Riigikontrolli tuvastatud asjaolud on lühidalt järgmised:

Eesti Kontsert, Facio Ehitus ja kaks panka sõlmisid selle aasta märtsis lepingu, millega pangad võtsid üle Eesti Kontserdi kohustused 60 miljoni krooni ulatuses. Ehitustööde finatseerimises pangalaenuga pole iseenesest midagi erakordset. Küll aga on sel korral ääretult erakordne intress, millega Eesti Kontsert nõustus.

Eesti Kontsert peab pankadele maksma lisaks mainitud 60 miljonile 9,5-protsendilist intressi, mis lisab tagasimakstavale summale 20 miljonit.

Riigikontroll leidis, et tegemist on sisuliselt laenu võtmisega, mis riigieelarve seaduse kohaselt on keelatud.

Veelgi enam: rahandusministeeriumi teatel oleks riik saanud pankadest laenu intressiga 4,2 protsenti, Eesti Kontserdi ja pankade vahel kokkulepitud 9,5 protsendi asemel!

Kultuuriministeerium muidugi vastas auditi süüdistusele, selgitades, et tegelikult polnudki tegemist laenu võtmisega (mis on seadusega keelatud), vaid sõlmitud on leping esemete ostmiseks või teenuste, sealhulgas ehitustööde tellimiseks eelseisvate eelarveaastate arvel.

Kõik saavad väga hästi aru, et tegemist on keerutamisega – muidugi on Riigikontrolli tõlgendus õige, seadust on rikutud ja riigile on tekitatud 20 miljoni kroonine kohustus.

See kohustus oleks mõistliku majandamise korral olnud üle poole väiksem. Seega on riigile tekitatud üle kümne miljoni krooni võrra kahju, ning Riigikontrolli hinnangul jämedalt ja jultunult seadust rikkudes.

Kuid siis ei asunud kultuuriminister ja peaminister tegutsema. Ei võtnud midagi ette. Vaikisid.

Ansip ja Ligi ei võtnud valitsuse pressikonverentsil põhimõttelisi positsioone ega nõudnud kultuuriministrilt Eesti Kontserdi juhtide kohest vallandamist ja korra majja löömist. Finantsditsipliini jäme rikkumine ei häirinud kedagi.

Muide, üks huvitav fakt veel.

Üks väheseid kultuuriinimesi, kes Jänest ERSO-skandaalis on avalikult kaitsnud ja kiitnud ning maestro Järvi sammu kritiseerinud, on Eesti Kontserdi endine juht Aivar Mäe, kes on öelnud ajakirjandusele:

„Tundes tänast kultuuriministrit väga hästi, arvan, et ta on väga avatud vestlustele ja kui keegi tema jutule ei saa, siis selleks peab olema sügavam põhjus.”

Keskerakonna fraktsioon kohtub tuleval kolmapäeval kultuuriministriga, et saada vastused tekkinud küsimustele. Pärast seda kohtumist on võimalik võtta konkreetne seisukoht ERSO ja Laine Jänese vahel tekkinud skandaalis.