Elver Loho: Eesti Interneti SA — kuidas riik erastas hea äri ilma konkursita

 (29)
Elver Loho: Eesti Interneti SA — kuidas riik erastas hea äri ilma konkursita
Foto: sxs.hu

Ei saa eitada, et äsjase domeenireformiga kaasnes mitu väga positiivset muudatust .ee domeenide registreerimise korras. Näiteks fakt, et .ee domeene saavad nüüd registreerida ka eraisikud, on väga positiivne. Samuti meeldib ka minule võimalus registreerida nii palju .ee domeene kui kulub.

Mõlemad on äärmiselt positiivsed nähtused, kuid kumbki neist ei õigusta uue sihtasutuse loomist.

Eks see ole paljuski igaühe poliitiliste veendumuste küsimus, kas riik peaks .ee domeenide halduse kinni maksma või mitte. Kui .ee domeene pakutakse inimestele nii palju kui kulub, siis on tõenäoliselt mingi aastatasu küsimine mõistlik tegevus. Kuid seda saanuks teha ka .ee domeene 18 aastat hallanud riiklik asutus EENet. Oleks piisanud vaid EENeti põhimääruse muutmisest ning domeenindus oleks muutunud suuresti isemajandavaks avalikuks teenuseks. Jällegi jääb selgusetuks vajadus eraldi sihtasutuse järgi.

Olles ära kuulanud nii ühed kui ka teised pooled kogu selles madinas, on mulle isiklikult jäänud mulje, et kõige tulisem eraldi sihtasutuse loomise pooldaja oli praegune sihtasutuse 50-protsendiline omanik ITL ehk Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, kuid nende motiiv on mulle endiselt jäänud selgusetuks.

Rahalist kasumit on ITLi liikmed kogu reformist kindlasti lõiganud. Eesti Interneti Sihtasutus on saanud üsna suures koguses eurorahasid ning võtnud ka pangalaenu ning need rahad on seejärel paljuski kulutatud ITLi liikmesfirmadelt teenuste ostmiseks. Samas on summad niivõrd väikesed, et vaevalt need mitut aastat lobitööd ja nõukogus istumist õigustaks. Kasum on lihtsalt liiga väike.

Seotud lood:

Üks motiiv, millele asjaosalised on vihjanud, on olnud vajadus anda domeenindus mõne jätkusuutliku organisatsiooni kätte olukorras, kus senise .ee domeeni ametliku administraatori Endel Lippmaa kõrge vanus võib peagi osutuda probleemiks. Paar domeenireformi juures olnud inimest on otse välja öelnud, et reformi eesmärk on perekond Lippmaadelt domeeninduse käest ära võtmine ja mõne asutuse kätte andmine. Kui nüüd vaatame kelle kätte domeenindus on minemas, siis ausalt öeldes ma ei näe, et olukord oleks kuidagi paremuse poole liikumas.

Mulle jääb segaseks, miks ei oleks võinud domeenindus jääda EENetile — kui EENeti nõukogus istub Endel Lippmaa, siis uue domeenivalitseja Eesti Interneti SA juhatuses istub Jaak Lippmaa. Räägitakse, et EENeti nõukogus käib reeglina Endli asemel Jaak. Seega ma taas ei näe, et olukord oleks väga muutunud.

Üks hirm, millele on kohati vihjatud, on olnud seotud riigi liigse sekkumisega domeenindusse ja neoliberalistliku sooviga vähendada riigiasutuste suurust, arvu ja vastutusala. Ehk teisisõnu: riigiasutus ei sobi .ee domeene haldama.

Kui vaatame tulemust, jõuame aga järeldusele, et tegelikult ei ole taas olukord oluliselt muutunud. Eesti Interneti SA nõukogu on kolm-versus-kolm keskelt pooleks. Eesti Interneti SA põhikirja järgi on pool nõukogust Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi määratud ning teine pool ITList. Põhikirja järgi on aga nõukogu esimees riigi esindaja ja kui mõnel hääletusel peaksid hääled jagunema kolm-versus-kolm, siis jääb otsustav hääl tema kätte. Seega võib päris kindlalt öelda, et Eesti Interneti SA on väga suurel määral riigi kontrolli all — tõenäosus, et ministeeriumi suva järgi ametisse pandavad ja tagasi kutsutavad inimesed hääletaksid ministri ja ministeeriumi soovide vastaselt, on üsna pisike.

ITLi määratud kolm nõukoguliiget tunduvad vähemalt põhikirja järgi täitvat vaid templi funktsiooni. Kuna nõukogu koosolek on otsustusvõimeline vaid vähemalt nelja liikme kohalolul, siis enam-vähem ainuke viis, kuidas ITL saaks Eesti Interneti SA tegevust reaalselt mõjutada, oleks see, kui kõik kolm nõukoguliiget otsustaksid koju jääda.

Mitmetes olulistes aspektides on olukord läinud kindlasti hullemaks. Kui riigiasutused, nagu EENet, on kohustatud vastama teabenõuetele, siis Eesti Interneti Sihtasutusel selline kohustus väidetavalt puudub. Samuti on juhatus oma senises tegevuses paljuski lähtunud jäigast põhimõttest, et kui seadus ei nõua, siis nemad ei tee ega avalikusta mitte midagi. Samas on jäänud selgusetuks milline seadus üldse Eesti Interneti SA tegevust reguleerib: riigiasutustele mõeldud seaduste järgi esitatud teabenõutele nad ei vasta ja samas ka sihtasutustele mõeldud seaduste järgi esitatud infonõutele nad ei vasta.

Loe veel

Eesti Interneti SA tundub olevat võtnud seisukoha, et eraõiguslikele SA-dele mõeldud seadused neile ei kehti, kuna nad on riigi osalusega ja riigiasutustele mõeldud seadused neile ei kehti, kuna nad on eraosalusega. Nõnda kahe seadustekomplekti vahel laveerides on raske kuskilt kinni haarata.

Mainimata ei saa jätta ka .ee domeeni hinda. Tegu on probleemiga, mida on kõige lihtsam märgata, kuid mis paljuski on pseudoprobleem. Küsimus ei ole mitte niivõrd hinnas, kuivõrd hinna põhjendatuses.

Eesti Interneti SA sõnul on hind “kulupõhine” ja sellega põhjendus ka lõpeb. Jääb mulje, et kõigepealt tehakse kulud, korrutatakse soovitud kasumimarginaaliga ning jagatakse domeenide arvuga. Kasumimarginaal on aga üsna vinge ning ka kulud on 2010. aasta aruande järgi üllatavalt suured. Ainuüksi rubriigis “mitmesugused tegevuskulud” on 2,7 miljonit krooni. Hämmastaval kombel suutsid nad leida audiitori, kes ei nõudnud sellise suure numbri lahti kirjutamist.

Domeenireformi ellu viidud vormi pooldajate oluline argument on ka olnud see, et nüüd ei pea maksumaksja enam domeenide haldamist kinni maksma. Kuid kui palju reaalselt kulus EENetil maksumaksja raha .ee-domeenide haldamiseks?

Aastal 2009 tegeles EENet domeenide haldamisega terve aasta, 2010. pool aastat ning 2011. enam ei tegele. EENeti eelarved neil aastatel on vastavalt 17,1 miljonit krooni, 15,9 miljonit krooni ja 14,7 miljonit krooni. Seega on riik kokku hoidnud umbes 2,4 miljonit krooni. Uue domeenihaldaja Eesti Interneti SA kasum oli juba aastal 2010 üle 5 miljoni krooni. Seda olukorras, mil nad tegelesid domeenide müügiga vaid pool aastat ning kulutasid ohtralt rahasid teavitustööks ning ehitamaks välja süsteeme, mille sarnased olid EENetil juba aastate eest valmis tehtud.

Kuivõrd on näha, et domeenide müügi näol võib tegu olla väga kasumliku äriga, siis kas poleks olnud mõttekam see jätta EENeti kätte? Nõnda oleks kasum jäänud kas EENetile (näiteks koolide ja teadusasutuste IT arendamiseks) või liikunud riigieelarvesse. Praegu jääb kasum kinni eraõiguslikku sihtasutusse ja minule jääb mulje, et riik on hea äri ilma konkursita praktiliselt erastanud. Mõni ime siis, et riigil pole piisavalt raha, kui isegi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettekujutus kokkuhoiust on kasumliku äri riigi käest ära andmine. Kirss tordil: äri pandi juhtima ministri endine nõunik!

Kõrvaltvaatajana jääb mulle tahes-tahtmata mulje, et domeenireformi heade aspektide hulgas ei ole ühtegi, mida EENet ei oleks suutnud ära teha ning halbade aspektide hulgas on peaaegu eranditult vaid need, kus EENet oleks nii seaduste nõudel kui ka tänu kogenud juhtidele teinud kordades paremat tööd.

Autor on MTÜ Eesti Interneti Kogukond juhatuse esimees.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare