Eiki Berg: 60:40 liitumispooldajate kasuks
Teisipäeval, 15. aprillil vastas Delfi lugejate küsimustele Euroopa Liidu laienemise ning Eesti ühinemistingimuste kohta politoloog Eiki Berg.
Olen veendunud, et Eesti käekäik ja koht Euroopa Liidus peab liikuma eduka ja aktiivse, mitte parasiteeriva ja passiivse arengumudeli järgi. Eesti saab üles näidata initsiatiivi selliste valdkondlike positsioonide väljatöötamisel Euroopa Liidus, mis on Eesti riigi huvides (regionaalpoliitika ja põllumajanduspoliitika), milles on Eestil suhtelised eelised teiste liikmesmaade ees (infotehnoloogia ja haridus) või milles Eesti vastutab teiste liikmesriikide ees (sise ja justiitsküsimused). Asjatundliku ning arvestatava partnerina saame soomelikult panustada ühishuvide teostamisse.
2. EL-i Venemaa poliitika peale laienemist (khm). Millised muudatusi, kui üldse, selles tekib? Kuidas suhtuda laienemisvoliniku Maalehes öeldusse, et baltiriigid (või ütles ta seal “Eesti”) hakkavad nimetatud poliitika kujundamises osa võtma?
Eeldatavasti peetakse silmas meie pikaldast “venekogemust”, mis kaugelt Brüsselist vaadatuna omandab kullaväärtuse siis, kui oskuslik idapoliitika ka vilja hakkab kandma. Kui soomlased on edukalt käima lükanud piiriülese koostööprogrammi Venemaaga ning poolakatest on saanud valgevenelaste ja ukrainlaste eestkostjad Euroopa Liidus, siis miks peaksime meie eestlased olema kehvemad “karuoti meepotiga meelitamisel”. Venemaa positiivse hõlvamisega juba prooviti. Ja edutult, sest siis oli see üksnes Eesti asi, et jõuda piirilepingu ja soodsa kaubavahetusrežiimini. Pärast EL-ga liitumist on meie seljatagune juba märksa kindlam ning välispoliitiline haare ka laiem.
3. Taani-Vene tüli Zakajevi väljaandmise pärast. Miks ei astunud (vähemalt ajakirjanduse nähtu põhjal) EL vastu takistustele, mida taani kaupadele tehti Venemaal? Kas EL ei peaks siis jälgima, et ta esineks ühtse jõuna, et poleks võimalik, et liikmete vahel dikrimineeritaks. Kas riigid ei ole siis selle jaoks talle väliskaubandussuhted loovutanud?
EL on ennekõike ühtne jõud kolmandate maade kaupade kohtlemisel siseturul. Ühtsus lööb välja ka siis kui peetakse vajalikuks põllumajandusliku toodangu ülejääkide eksporti subsideerida ning pidada kaubandussõdasid WTO raames. Kui aga ameeriklased miskil põhjusel keelduvad prantsuse veinist või venelased taanlaste lihakonservidest (?), siis ei hakata veel tippkohtumisi korraldama ja ühisseisukohti kujundama.
4. Kuidas siis (see ei ole otseselt politoloogile küsimus, aga ikka) meie suhtes vene tollid kaovad? Kas ühel päeval öeldakse Brüsselist, davaj, tõkkepuu üles, koormad üle piiri!
Euroopa Komisjonil on liikmesriikide mandaadi alusel võimalik sõlmida eeliskaubandusleppeid kolmandate maadega, mille kohaselt alandatakse tollimäärasid teatud kaubaartiklite lõikes. Ma ei näe mingit põhjust, miks ei võiks see sündida ka Venemaaga. Samas “topelttollide” teema on ülemütologiseeritud. Kui miskit on Eesti-Vene kaubavahetust pärssinud siis ikka Vene majanduskriis 1998 aasta augustis ja vene rubla neljakordne odavnemine, mis muutis Eesti kaubad Vene turul kallimaks kui mistahes piiravad tollid.
jäägermeister2, 14.04.2003 17:54
NATO ja EL on nüüd kätte saadud, suhted Venega ei liigu kuhugipoole enne kui nemad seda ei taha. Mis oleksid teie nägemuses järgmised 3 prioriteeti Eesti välispoliitikas?
Need on konkreetsed tegevused:
1) Läänemere koostöövõrgustiku arendamine. Balti riigid on skandinaavialaste jaoks ikka veel sama kauged ja tundmatud kui Balkani maad.
2) Konfliktide ennetamine ja rahuvahendamine kriisipiirkondades. Eestil on demokratiseerimisel ja riikluse ülesehitamisel kogemusi, mida endise Jugoslaaviaga, Taga-Kaukaasia riikide ja Moldovaga jagada.
3) Lepitustöö. Eesti võiks mängida välispoliitikas “jokkeri” rolli, mõistes ühtaegu nii Vana-Euroopa rahvusvahelise õiguse lembust kui ka ameeriklaste julgeolekuriske pärast 11. septembri sündmusi. Selleks aga ei pea ilmtingimata poolt valima.
Jäägermeister, 14.04.2003 17:53
Tagasivaatena möödunud valimisele:
Kuidas te õpetatud mehena hindate olukorda, kus erinevate parteide valmisnimekirjades figureerinud isikute seas oli sedavõrd uskumatult vähe potentsiaalseid välisministrikandidaate? Kas välispoliitika on siis tõesti sedavõrd raskem teema kui nt sotsiaalpoliitika, keskkonnakaitse, haridus või kultuur — sest nende valdkondade “oskajatest” ei tule kellelgi puudust.
Esiteks välispoliitika ei ole ega tohikski olla midagi sellist, mis muutub valimiskampaania ajal põhiliseks väitlusobjektiks. Seega, asjatundjad ei paista valimistel lihtsalt silma. Teiseks, välispoliitika “oskajaks” ei saa üleöö end välisuudistega kurssi viies. See ei ole midagi sellist, millega me kõik päevast-päeva hällist hauani kokku puutume, nagu arstiabi, sotsiaaltoetused, haridus- ja kultuuriküsimused.
Herbert, 14.04.2003 15:53
Tutvudes ühinemislepingu tekstiga,torkab silma selge orienteeritus tsentraliseeritud juhtimismudelile teljel Brüssel-Tallinn. Tegemist on peensusteni läbimõeldud kontrolli- ja allutamissüsteemiga. Sellisele lepingule allakirjutamine on kuritegelik. Mida Teie asjast arvate?
Ma ei julgeks nii karmi hinnangut anda. Minu jaoks on kõige olulisem selgus pädevusjaotuses EL-i ja liikmesriigi vahel. Igasugune ühinemine mistahes rahvusvahelise organisatsiooniga eeldab mingi osa suveräänsuse loovutamist. Tõsi, EL-i puhul on see “hind” teadaolevatest organisatsioonidest suurim. Samas EL ei ole riik ega saa ka selleks kunagi, sest selleks puudub ühiskondlik kokkulepe ja liikmesriike kõikehõlmav üksmeel.
prii, 14.04.2003 15:48
http://euro.delfi.ee/?cid=5522915 andmetel on enamik riikides rahvahääletus soovituslik, Eestis kohustuslik. Miks see Eestis kohustuslik on?
Ka Eestis on see soovitusliku iseloomuga. Ja vastavalt rahvahääletuse seaduse paragrahv 4-le (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=214309) on referendumi tulemus siduva tähendusega. — “Rahvahääletuse otsus on riigiorganitele kohustuslik.”
ee, 14.04.2003 17:42
Kaks hirmu seoses ELga: vaeste sisseränne ja tarkade väljaränne. kas see on põhjendatud? või läheb just vastupidi?
Vastupidi vaevalt, et läheb. Ise suuri muutusi ei prognoosi. Tööjõu vaba liikumise suurimaks takistajaks on vajalik keeleoskus. Tippspetsialistid saavad ka inglise keelega hakkama, kuid valdkondi, kus meie enda tööjõud oleks Euroopa Liidus konkurentsitult parim, ei ole teab mis palju. Vaeste sisseränne sõltub ennekõike meie enda idapiiri kaitstavusest, immigratsioonikvootidest, asüülipoliitikast ja sotsiaalsetest tagatistest varjupaigataotlejatele või juhutöö otsijatele. Kõik märgid on seniajani viidanud sellele, et EL-i liikmesriikide omad vaesed või uus-immigrandid ei kipu meie metsade keskele, kus poolel aastal on maas lumi või kus elatustase on kõigest 1/3 EL-i keskmisest.
Jevgeni, jevgen@one.e, 14.04.2003 16:16
Kuidas tunnistatakse Euroopas bakalaurese kraadi? Mis tasemel ta on? Ja kuidas on asi magistrikraadiga? Minu arvates, kui liitume Euroopa Liiduga, tunnistatakse heal tasemel vaid magistrikraadi. Kuidas on Teie arvamus? Kas tasub magistriks õppida?
Ette tänades, Jevgeni
Euroopa Liidus tunnistatakse Eesti õppeasutuste poolt väljastatud diplomeid ja kraade. Meie bakalaureuse kraad on võrdväärne sealse vastava kraadiga. Probleemiks on vaid see, et tööjõuturul maksab magistrikraad rohkem. Nii nagu Eestiski. Selleks ongi meil üle mindud 3+2 kõrgharidusskeemile, mille tulemusel riik suunab rohkem tähelepanu magistriõppele ja konkurentsivõime parandamisele tööjõuturul. Kindlasti tasub minna magistriõppesse.
oraakel, 14.04.2003 15:44
Millist referendumitulemust Eestis ennustate?
60:40 liitumispooldajate kasuks
tiia L, 14.04.2003 15:10
Kas EL-il on Baltimaade suhtes meie geograaflise paiknemise tõttu ka mingid erihuvid?
EL on huvitatud stabiilsest lähinaabrusest. Nii võib piltlikult ette kujutada tihedalt integreerunud tuumikala ning sellega külgnevaid territooriume, mida EL üritab läbi koostöö endaga siduda — Venemaa, Ukraina, Türgi, Põhja-Aafrika. Kuna Eesti on EL-i välispiiril paiknev riik, siis on meil eriline vastutus kõigi liikmesriikide sisejulgeoleku tagamisel. Sellest ka EL-i erihuvid: piirikaitse, politsei koostöö, asüülipoliitika.
Roomet, 14.04.2003 14:59
Kas oleme Brüsselist vaadates EL ääreala? Või on selline mõtteviis meie kompleks?
Jah, oleme geograafilises mõttes ääreala, kuid aktiivne roll liikmesmaana võib meid tsentrile lähemale nihutada. Siin ilmas pole miskit ettemääratud.
Erich, 14.04.2003 14:57
Kas meie delegatsioonile olnuks naaberriikide Läti-Leedu delegatsioonide läbirääkimistest ja nende saavutatud kokkulepetest midagi õppida? Kuidas neil kokkuvõtteks läks?
Ei ole hinnanud seda, kel Balti riikidest läbirääkimistel kõige paremini läks. Meil on ikka ja jälle eeskujuks toodud Poolat, kelle põikpäisuse tõttu õnnestus kõigil kandidaatriikidel välja kaubelda paremad liitumistingimused. Samas, liikmesriikides jäi Poolast veider mulje — vaesem, euroskeptilisem ja suurem kui Kreeka. Mida sellise tulevase liikmesriigiga tulevikus peale hakata?
Enn Kaljo, ennkaljo@hotmail.com, 14.04.2003 14:54
Lugupeetud härra Berg!
Küsimus Teile: kuidas iseloomustaksite 16-l Aprillil allkirjastatavat Eesti põhiseadusega vastuolus olevat ELi liitumislepingut? Teatavasti on selle allkirjastamine Eesti Põhiseadusega vastuolus olev tegevus.
Selleks, et kõrvaldada vastuolu Eesti põhiseadusega, pannaksegi 14. septembril rahvahääletusele põhiseaduse täiendamise seaduse eelnõu, mille kohaselt “Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu lähtudes Eesti Vabariigi aluspõhimõtetest”. 16. aprillil allkirjastatav liitumisleping ei hakka kunagi kehtima juhul kui Riigikogu seda pärast rahvahääletuselt saamata jäänud mandaati ei ratifitseeri.
Simo Runnel, simo13@mail.ee, 14.04.2003 14:54
Minu küsimused on sõnastatud Alar Streimanni jaoks, kuid kuna ta põhiseadust puudutavatele ei vastanud ja teiste kohta tahan saada rohkem erinevaiid vastuseid, siis ma kordan neid (ühe parandusega):
1. Liikmesriigil puudub õigus piirata sisserännet Euroopa Liidust. Kui palju sisserändajaid võib see Eestisse tuua saja esimese liikmeksoleku aasta jooksul? Kui kaua säilib niimoodi Eesti rahvusriik? Miks ei taotletud liitumisläbirääkimistel alalist õigust sisserännet piirata?
Ei tea, sest ei osalenud liitumisläbirääkimistel. Küll aga eeldab ühtne siseturg nelja põhivabaduse täitmist. Eesti ei saaks olla sellise klubi liige, mille sisereegleid ta ei taha täita. Mõeldavad on lühemad või pikemad üleminekuperioodid, mitte aga alaline õigus sisserännet piirata. Eesti rahvusriigi säilimisväljavaade selle pärast küll halvemaks ei muutu, et mingile osale tööjõust avaneb võimalus mobiilsuseks ja eneseteostuseks teisel maal ja teise kultuuri keskel.
2. Miks ei taotletud liitumisläbirääkimistel õigust Euroopa Liidust välja astuda? Millistel tingimustel on praeguse seisuga väljaastumisõigus ette nähtud EL tulevase põhiseaduse projektis? Kas väljaastumine saab edaspidi olema kergem või raskem kui Gröönimaa puhul, millel võimaldati lahkuda Euroopa Liidu, mitte enda otsuse alusel?
See küsimus on mõeldud Euroopa Liidu Tulevikukonvendi töös osalejatele. Võin vaid oletada, et väljaastumine saab edaspidi olema kergem kui Gröönimaa puhul, sest siis sellist õigust ette ei olnud nähtud.
3. Kui palju ületavad Euroopa Liiduga liitumisele tehtud kulutused saadud abirahasid?
Sõltub abirahade taotlemise tulemuslikkusest edaspidi.
4. Põhiseaduse täiendamise seaduse projekt ütleb, et edaspidi hakatakse põhiseadust kohaldama vastavalt Euroopa Liidu õigusaktidele, seega muutuvad euroseadused Eesti põhiseaduse suhtes ülimuslikeks. Kas sel juhul saab Eestit veel nimetada iseseisvaks ja suveräänseks riigiks?
Eesti põhiseaduse preambulas on kirjas, et Eesti riigi piir on määratletud Tartu rahu lepingu ja teiste rahvusvaheliste kokkulepetega. Kui nüüd Eesti võim ei ulatu Narva taha ja Ida-Petserimaale, siis kuidas on lood selle riigi suveräänsusega, mille piiridest on põhiseaduses juttu?
tibin, 14.04.2003 14:47
Kes vastutab selle eest et Eesti elu läheb nii palju kallimaks??? (ja seda ta läheb, minge Soome kui muidu ei usu ja vaadake seal ringi)
Eesti elu läheb nii või teisiti kallimaks. Küsimus on vaid kallinemise kiiruses ja selles kas ka palgad järele jõuavad.
Enn Oja, 14.04.2003 13:12
1) Miks on RP valinud lauristinide ja anveltite tee — iga hinna eest lahti saada iseseisvusest, ehkki miski selleks ei sunni?
Meil on rahva poolt saadud mandaat. Kui 275000 valijat, kes andsid oma hääle Res Publicale, Reformierakonnale ja Rahvaliidule, toetavad ühinemist Euroopa Liiduga, siis ei ole see iga hinna eest iseseisvusest loobumine.
2) Kas te ei karda, et tulevikus mõistetakse teie üle kohut nagu praegu nendesamade lauristinide üle? Või loodate nagu nemadki, et võim on teie käes igavesti?
Ei karda seda ega looda teist.
Uno Silberg, uno.silberg.001@mail.ee, 14.04.2003 19:22
Lp Eiki Berg
Teatavasti on ELiga liitumise möödapääsmatuse argumentatsioonid ja põhjenduse emotsioonid alates 1995. aastast muutunud. Küsimus, millised on tänased kolm põhilist argumenti, miks peaks Eesti liituma ELiga?
Ega toonased argumendid ole aegunud. Ikka seesama suurema stabiilsuse ja heaolu ihalus. Pigem tajutakse praegusel hetkel realistlikumalt neid väljavaateid, mida liitumine endaga kaasa toob, k.a suveräänsuse hajumist. Minu meelest ei ole üldse küsimus selles, kas liituda, vaid kuidas Eesti riik võiks liitumisjärgses olukorras ennast teostada. See tähendab valitsusele sobiva nišši otsimist ühispoliitikates tegutsemiseks ja parlamentaarse süsteemi ümberhäälestamist lähtuvalt rahvuslikest huvidest ja vajadustest.
Vana Juhan, 14.04.2003 22:51
EL-ga liitudes tõusevad paljud hinnad, eriti valus saab olema bensiiniaktsiisi tõus ja käibemaks soojusele. Kuidas on võimalik peale selle ära elada Ida-Virumaal, kus 100 lapsest 64 on pärit vähekindlustatud peredest, kus peaaegu pooled inimesed saavad ainult miinimumpalga ja kolmandik on sotsiaalabi saajad. Kuidas peavad need inimesed hakkama saama peale hinnatõusu. Kuidas vaatab EL sellepeale, kui poeomanik sunnib müüjat töötama 10 tundi päevas ja 30 päeva kuus ja seda miinimumpalgaga, kusjuures ära öelda ei saa, sest millest siis elada. Kas EL lubab sellist orjatööd.
Eesti sai käibemaksu alandatud määra (5%) soojusenergiale kuni 2007 aastani. Mõningast leevendust kõrge maksukoormuse juures see ju pakub. EL vaatab kahtlemata viltu sellisele praktikale, kus tööandja nõuab 10-tunnilisi tööpäevi 30-l päeval kuus.
Tõnu Tõnso, 14.04.2003 23:14
Minu küsimused olid esitatud Alar Streimannile. Tema neile ei vastanud vaid praakis välja. Vaadake küsimusi ja proovige vastata: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/euroopa/article.php?id=5511596
Mina tõin koos oma küsimusega ära terve hulga arve Eesti väliskaubandusbilanns EL ja kogu maailmaga ga, lubatavad toetused ajavahemikus 2004. — 2006. a jne. Alar Steimanni vastused olid arvuvabad. Ühtegi riiki ei saa juhtida, analüüsimata statistilist informatsiooni. Ka euroliitu ei saa minna “ehku peale”. Nii tähtsate otsuste puhul tuleb põhjalikult analüüsida kõikvõimalikku statistilist informatsiooni, ja seejärel langetada otsus. Miks me ei analüüsi Eesti majanduses valitsenud tendetse euroläbirääkimiste ajal? Miks Alar Streimann väldib arve?
Kahjuks ei ole ka mina majandusinimene, riigijuht ja veel vähem Alar Streimann, et sellele arupärimisele vastata. See, et väliskaubandus on tasakaalust väljas, pole teab mis uudis. Oluline on ikkagi siinjuures riigieelarveline tasakaal. Muuseas, Eesti ekspordiartikliks on ka sissetulev turism, mis paraku kaubavahetusstatistikas ei kajastu.
vene, 15.04.2003 01:08
Kui suurt sisserännet ennustate venemaalt peale 7 aastast sümboolset üleminekuperioodi?
Sisseränne Venemaalt ei olene kuidagi 7 aastasest üleminekuperioodist, mida mõned liikmesriigid võtsid nõuks kehtestada oma tööjõuturu kaitseks. Sisseränne Venemaalt sõltub esmalt sellest, kuidas lähitulevikus arenevad majanduslikus mõttes Eestiga külgnevad regioonid, kas Eesti immigratsioonikvoodid säilivad ning millisel tasemel tegutseb Eesti piirikaitse. Edasi võib juba arutleda selle üle, kas Venemaa ikkagi suudab piiri panna illegaalsele immigratsioonile Lõunast.
küsija, 15.04.2003 01:12
Kuna meie suurim “eurospetsialist” jäi küsimustele vastamises jänni, siis ilmselt väärib tema “töö” hinnet 2 ja rahva EI ! sõna referendumil! Kas Euroopa Liiduga Ühinemise pealesurumisega on rahvast lollitatud? Kas peale nii magusat ja hästitasuvat tööd enam tavaline töö ei huvita? Huvitav, kuidas teie EUROINTEGRATSIOONI kamp ennast ilma eurorahadeta ära elatab? Kas Eesti rahvas peab kaotama oma iseseisvuse põhjusel, et Hololeid, Streimannid, Merid, Hännid, Bergid saaksid edaspidigi Brüsselis mitukümmend korda suuremaid palkasid kui kodueestlane?
Eiki Bergile maksab palka Riigikogu ja mitte mütoloogiline Brüssel. Vastutan täie teadmisega selle eest, mida mõtlen, ütlen või kirja panen. Ei pea seda kooskõlastama kellegiga euroametnikest ega saa ka palgalisa selle eest, et pooldan Eesti ühinemist Euroopa Liiduga.
Rahamure, 15.04.2003 01:38
Euroametnike suurim mure olevat-KAS EESTI SUUDAB KÕIKE PAKUTAVAT RAHA VASTU VÕTTA? Suudab küll, kui õnnestub väikesed omavalitsused suure eesmärgi-“ASFALTEERIMISE” nimel tühjaks pigistada! Eestile, vabandust pirukajagajatele, jääks 75% eurorahadest, kui küla eelarverahad saaks omafinantseeringuna panna europrojektidesse nn infrastruktuuri arendamisse “KÜLA ASFALTEERIMISSE”. Vaesed, teil on suur võimalus Euroreferendumi abil jääda veelgi vaesemaks, sest rikkad soovivad teie arvel veelgi rikastuda!
Just projektipõhine “asfalteerimine” ja omafinantseering tagab selle, et eurorahad ei läheks mingisse põhjatusse musta auku. Varasem kogemus regionaalabi jaotamisega rikkamatelt riikidelt vaesematele on jätnud muserdava jälje. Nii näiteks ei ole arenguerinevused Itaalia põhja ja lõuna osa vahel 1976 aastast alates mitte vähenenud vaid vastupidiselt suurenenud. Samas möönan, et just vajalikku omafinantseeringut on kohalikel omavalitsustel raske leida. Siinkohal peaks appi tulema riik.
TM, 15.04.2003 02:50
Eiki Berg,
Teada olevalt kaks EL-i liikmesmaad on otsustanud kehtestada erinevad standardid juba liitunud ning liituvate riikide kodanikele EL-i ühe põhiprintsiibi, tööjõu vaba liikumise osas. Diskrimineerimine rahvuslikul alusel peaks olema iga demokraatliku riigi või riikide ühenduse seadustega vastuolus? Kuidas on lood EL-i ning tööjõu vaba liikumise printsiibi erineva kohaldamisega Saksamaa ning Austria poolt vanade ning uute liikmesmaade kodanikele erinevalt? Loomulikult pean ma rahvusliku (nationality) diskrimineerimise osas silmas hetkel inimeste kodakondsust. On selge, et eraldi töölubade taotlemise nõuet väljaspool EL-i olevate riikide kodanike suhtes ei saa vaadelda rahvusliku diskrimineerimisena. Kuidas oleks lood EL-i siseselt vaadatuna erinevate seaduste-reeglite kehtestamise osas tulenevalt inimeste erinevast EL-i sisesest kodakondsusest-rahvusest?
Piirangute kehtestamisse tööjõu vabale liikumisele võib suhtuda kaheti. Esiteks võib juurduda tundmus rahvuslikul alusel diskrimineerimisest. Ja see pole päris vale. Teiseks näitab see seda, mis tähtsus on kahepoolsetel suhetel ja liikmesriigi võimalusel mõjutada läbirääkimiste tulemusi “liidus, kus riikide suveräänsusest miskit alles pole jäänud”. EL-i siseselt ei ole aga kuidagi võimalik erinevaid seadusi/reegleid kehtestada tulenevalt liikmesriigi kodakondsusest. Ühesugused põhiõigused ja vabadused, samuti EL-i kodakondsus plaanitakse sisse viia uude aluslepingusse. Samas jääb igale liikmesriigile õigus kehtestada omad nõudmised rahvusliku kodakondsuse saamisel.
Eurovastane, 15.04.2003 08:23
Miks alustati EL läbirääkimisi ennem, kui saadi rahva toetus. Referendumil ei öeldes on suur hulk raha maha visatud.
See on ikka nii, et rahvas otsustab referendumil tulemuse ja mitte protsessi üle. Kaudseks võimaluseks protsessi üle otsustada on Riigikogu valimised, kus rahva poolt antud mandaat peaks määrama poliitilise orientatsiooni.
Jullus, 15.04.2003 08:30
Kas EL liitumine selliste vaestena nagu me oleme, on üldse mõtekas, sest peale liitumist vaesus kasvab veelgi ja selle tagajärjed võivad olla vägivaldsed. Ajaloost me teame, et eestlane kannatab kaua, aga lõpuks see katkeb ja siis võetakse mis kätte juhtub…
Aga ajaloost ei ole ka ühtegi näidet sellest, et pärast ühinemist oleks ühe või teise riigi käekäik halvasti käinud…
neliteist sõna, 15.04.2003 08:44
Võiks keerutada ja üritada vormistada ettevaatliku ja poliitiliselt korrektset küsimust, aga küsin parem otse: Kuidas on võimalik selles paabelis säilitada Eesti valgena? Rassiliselt homogeensena, nagu me praegu veel oleme? Kas te teate, kui palju on Euroopas aafrika ja araabia maadest tulnud hilismigrante, kelle jaoks Eesti elatustase ja elukeskond on piisavalt meelitavavad? Kuipalju on neid kasvõi siinsamas lähedal Rootsis? Ma loodan, et ei kuule vastuseks juttu multikultuursusest ja üksteise rikastamisest ja selles, kui palju toredaid kebabi-kohvikuid siis Tallinnas on. Rassiline homogeensus on suurem väärtus kui seda tunnistatakse ja me ei tohi sellest loobuda.
Kahjuks pean teid kurvastama, sest rassipuhtuse osas te minust mõttekaaslast küll ei leia. Soovitaks aga küll kaevuda vanadesse kirikuürikutesse ja uurida välja, kuidas selle põlvnemisega ikka lood on. Ehk on seal pisut teistsugust verd ka. Mis siis küll saab?
Tavaline möödakäia, 15.04.2003 08:54
Lp Eiki Berg.
Tahaksin teada väga seda kas euroopaliidus muutub elu paremaks või halvemaks
Sõltub sellest, mida hindate ja väärtustate. Kui peate silmas elukallidust, siis mõningane hinnatõus on vältimatu. Samas toimuks see nii-või-teisiti. Kui peate silmas elukvaliteeti, siis on tegemist märgatava hüppega positiivsuse suunas. Piirid lähevad lahti ja liikumisvabadus kasvab. Eesti elu muutub stabiilsemaks ja turvalisemaks. Poliitikute omavoli ja korruptsioonitase vähenevad. Eesti usaldusväärsus laias maailmas kasvab, mistõttu võib loota suurematele investeeringutele ja kaubavahetuse intensiivistumisele. Sellest ka üldise heaolu kasv.
SEGADUSES, 15.04.2003 09:43
Ühesõnaga paluks mõnda põhjendatud kommentaari, miks elu üldiselt halvemaks läheb? Selge see, et mõnel laisal vennal läheb elu raskemaks, kuid mõne isiku põhjal ei saa väga laiaulatuslikke üldistusi teha.
Vastupidi, elu läheb üldiselt paremaks. Samas on valdkondi, kus konkurentsitingimused karmistuvad (väike-ettevõtjad) või kus euronõuetega kohandumine nõuab lisaressurssi. Pikaajalises perspektiivis ei tohiks olla kellelgil midagi selle vastu, et investeeringud keskkonna tingimuste parandamiseks tagavad parema elukvaliteedi. Või, et sotsiaalsete tagatiste pakkumisel hakkame šnitti võtma eurooplastelt.
Alari Eskor, 15.04.2003 10:36
Palun kommenteerige. Kuigi EL-i edasine laienemine tundub olevat peatamatu, kaasneb sellega mitu ohtlikku momenti.
Esiteks: mitme kandidaatriigi, nagu Eesti, Läti ja Malta, rahvastiku põhiosa on EL-iga ühinemise vastu. Valitsused viivitavad referendumi korraldamisega rahva arvamuse selgitamiseks EL-iga ühinemise küsimuses.
Kas te peate seda ohtlikuks märgiks kui ametisolev valitsus planeerib täiendavat mõjudeanalüüsi läbiviimist ning kodanike teavitamist liitumise positiivsetest ja negatiivsetest tulemitest?
Teiseks: mitme kandidaatriigi põhiseadus eitab võimalust kaotada rahvuslik suveräänsus mõnele teisele riigile või riikide grupile. Valitsused väldivad sellega seonduvat ja rahva osavõtuta paranduste tegemist konstitutsioonis, näiteks Eesti juhtum.
See ei ole Eesti juhtum. Meenutage seda teksti, mis rahvahääletusele pannakse.
Kolmandaks: Nice Treaty peab olema ratifitseeritud kõigi EL-i liikmesriikide poolt, et kindlustada laienemise legaalne baas. Juunis 2001 hääletas Iirimaa selle vastu, millele Prodi vastas kindla kavatsusega edasi tegutseda ettenähtud suunas. Teine hääletus andis EL-ile soovitud tulemuse, kuid see ei olnud enam põhiseaduslik. Iiri konstitutsiooni artikkel 6 järgi oli esimene hääletus lõplik, mida EL lihtsalt ignoreeris. EL avaldas survet korrata hääletamist seni, kuni “õige” vastus käes. EL-i demokraatia on läbinisti võlts.
Kas te olete ka mõelnud sellele, et Iirimaa-taoline väikeriik (umbes 1% EL-i rahvastikust) võis kihva keerata kogu EL-i laienemiskava. Milles on siin demokraatia valskus? Mõni teine ütleks, et selgelt joonistub välja vähemuse diktaat enamuse üle.
Neljandaks: EL-i oma statistikateenistuse andmetel on ainult 1% EL-i kodanikest laienemisest “väga hästi informeeritud”. Euroopa ei ole valmis niisugust liiki laienemiseks ja tegelikult mitte keegi ei vastuta tagajärgede eest. Kui ma ka ennast loeks nende “väga hästi informeeritute” hulka kuuluvaks, suudaks ma kõigest hoolimata vaevalt orienteeruda valdavalt katteta teadmiste ja avalikkusele ette söödetud poliitiliste kavatsuste rägastikus. Seega üksikisik ei tule kunagi toime kõige EL-iga seonduva üle otsustamisega ja rahvas teab seda väga hästi.
Siin peaks kehtima põhimõte poliitilise protsessi läbipaistvusest. Kui see on tagatud, siis ka avalikkusel on kõik võimalused antud, et ennast asjade käiguga kursis hoida. Milles seisneb ohu märk? Kas selles, et EL-ga seonduv temaatika pole arusaadav? Kui nii, siis jääb üle vaid lihtsustada “keelt”, milles avalikustamine toimub.
tee, 15.04.2003 10:41
Mida saate riigikogu liikmena teha Eesti huvide kaitsmiseks ELis? või mida saaks selleks teha eestlasest europarlamendi liige? kuidas?
Riigikogu liikmena saan osaleda siseriikliku Euroopa-debati organiseerimises (konstruktiivne koostöö valitsusega, kodanike teavitamine EL-i otsustest, kodanikuühiskonna kaasamine). Oluline on ka ministrite vastutusel hoidmine läbi kaudse kontrolli teostamise Eesti positsioonide väljatöötamisel ja Euroopa Komisjoni tegevuse üle. Märksõnadeks subsidiaarsuskontroll (EL-i seadusloome jagatud pädevusega poliitika valdkondades) ja kaasotsutamismehhanism (koostöö valitsusega Eesti jaoks strateegiliste otsuste kujundamisel). Eestlasest europarlamendi liige peaks olema sõltumatu oma riiklikust/rahvuslikust kuuluvusest ning tegelema ennekõike Euroopa Liidu legitiimsusprobleemidega ja demokraatia defitsiidi leevendamisele kaasaaitamisega.
A.Eskor, 15.04.2003 10:43
Palun kommenteerige. Sellest, mis algas kui majandusühendus, kasvas Euroopa Ühendus, sellest omakorda Euroopa Liit ja ilmselt saab Euroopa Liidustki midagi — hästi ja avalikult defineeritud poliitiline ühendus, mis võtab endise Rooma impeeriumi piirid. Ehkki Euroopa Liit seda avalikult ei väljenda, on süsteemi eesmärk föderaliseerumine. 2004. aastal tahetakse kuulutada välja EL president. On olemas uus EL lipuvariant.
EL-i president ühes või kahes isikus on veel alles idee tasandil, millele on ägedat vastasseisu avaldanud enamik väiksemaid liikmesriike ja kandidaatmaid. EL on tõsi küll föderaliseerumas, kuid ei pruugi sinna mitte kunagi jõuda selle tavapärases tähenduses, a la Ameerika Ühendriigid. Sedalaadi õudusunenägusid pole põhjust karta niikaua kui institutsionaalne tasakaal on enam-vähem paigas, otsustetegemine toimub peaasjalikult EL-i Nõukogus ja liikmesriikide arv küündib 25-27-ni. Loota sellele, et kõik klubi liikmed arvavad ühtmoodi föderaliseerumisest, on naiivne.
tee2, 15.04.2003 10:44
Olete riigikogus üks Euroopa Parlamendi vaatlejaist. mida see tähendab?
See tähendab Euroopa Parlamendi sisevaatlust ehk siis seda, kuidas toimub töö poliitilistes fraktsioonides ja valdkondlikes komisjonides. Pärast liitumislepingu allakirjutamist homme, algab aastapikkune üleminekuperiood kuni Eesti täisliikmeks saamiseni. EL-i seadusloome töötab aga vahetpidamata edasi. Euroopa Parlamendil on ka paljudes küsimustes kaasotsustamisõigus. Sellest ka vajadus mõjutada Eesti jaoks olulisi küsimusi soodsamas suunas. Aasta jooksul vastuvõetud otsused hakkavad juba koheselt kehtima pärast Eesti liikmekssaamist.
Krahv, 15.04.2003 11:55
Palun joonistage kaardile EU idapiir Soome lahest Lätini, kui võimalik siis Leetu välja. Ja andke selgitus, miks on piir just nii kuidas joonistasite.
Minu joonistatud piir ei erine sellest, mis kõikidel maakaartidel kujutatud. See on de facto piir, mis ka parafeeritud ja maismaale demarkeeritud. See, et Eesti-Vene ja Eesti-Läti piir pole allkirjastatud ega parlamentidesse ratifitseerimiseks saadetud, ei tähenda, et seda “reaalses” elus ei eksisteeriks.
---
Eiki Berg on riigikogu Res Publica fraktsiooni liige ning üks Euroopa Parlamendi vaatlejaist. Aastatel 1999 -2001 oli Berg Tartu Ülikooli politoloogia osakonna juhataja ning 2001. aastast Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduskonna prodekaan. Ta on pidanud loengukursusi geopoliitikast, poliitilisest geograafiast, Euroopa Liidust ja valimiskäitumisest ning uurinud piirialasid ja etnoregionaalseid liikumisi.
