Töötan Diena kommentaariosakonna juhatajana, mis meil tegelikult tähistab poliitikaosakonda. Kohe kui Eesti Vabariigi välisministri hr Ilvesega intervjuu avaldasime, sai meie ajaleht vihase faksi vene saatkonnast.

Kiirelt tõusis kära ka kohalikes vene lehtedes SM (Sovetskaja Molodjodjoz) ja Tshas.

Kui Eesti välispoliitikud peaksid arvama, et Venemaa Lätit süüdistab aga Eestit neutraalselt käsitleb, siis on see eksitus. Vene avaldused mida siin kuulda on seostavad Eestit kõige selgemini Venemaa-vastase spioonitegevusega. Eesti saadab nii inglise, setu kui eesti spioone Venemaad õõnestama, Läti muredeks on pedofiilia ja fashistid. Igatahes on teilgi oma nish.

Lätist natsiriiki tehes üritab Vene propaganda väga hoolas olla. Kahjuks erameedia abiga. Tähtsusetu vanakeste-leegionäride nõndanimetatud "marsi" (tegelikult tammumise ja palvetamise) marsruut oli neljale Vene TV-jaamale hästi teada. Üksainus vanake üritas korraks haakristilippu tõsta ja sattus täiesti "juhuslikult" mitme kaamera kaadrisse.

Kas peaksite oma spiooni-imago üle kurvastama? Tuleb nentida et see nähtus on kahepoolne. Nii Eestis kui Lätis on Vene Föderatsioon andnud oma saatkondadele palju nomenklatuurseid töökohti, aga vähe märkimisväärseid karjääridiplomaate. Järelikult on Venemaal meie maades tarvis tähtsat tööd teha, aga mitte diplomaatilist vaid muude "spetside" erialatööd.

Ei ole juhus seegi et Läti president, Leedu president ja teie tähtsaim minister - välisminister - on pärit Põhja-Ameerikast. See on ju hea.