Eestimaine internet tsiviliseerub

Internetti on kaua saatnud retoorika, et teda ei ole võimalik ega tohigi reguleerida. Liberaalide väitel ei jõua traditsioonilised regulatsioonimehhanismid reageerida muutustele uues olukorras, kus info liigub kiiresti, suures mahus ja uueneb pidevalt. Teisalt kärbiks sõnavabaduse piiramine interneti demokraatlikku olemust.

Ühised rahvusvahelised normid, kuidas internetti ohjata, puuduvad tänaseni. Samas on interneti sõnavabadust puudutavate kohtulahendite arv viimastel aastatel kasvanud ning see on saatnud veebiteenuste pakkujale signaali, et sisu eest veebikeskkonnas on kasulikum neil endil hoolitseda.

Esmaspäevasel ümarlaual osalenud Belgia Õigusfilosoofia Keskuse tegevdirektor Benoit Frydman ütles Raadio Vaba Euroopale, et interneti korrapidajaks peaksid eelkõige olema selle kujundajad ise. Aga nii nagu ajakirjanduse puhul, peaks seda protsessi jälgima spetsiaalne eneseregulatsiooni organ.

“Tuleb leida viis, kuidas kõrvaldada internetist sõnumid, mis on ebaseadusliku sisuga, kuid mis jõuavad sinna koos tohutu hulga tekstiga. Parim viis selleks on kutsuda ellu regulatiivne organ, kuhu nii ohvrid kui ka teised sotsiaalselt aktiivsed inimesed saaksid oma kaebustega pöörduda,” sõnas Frydman.

Ümarlaual osalenud Eesti internetifirmade esindajad kinnitavad, et internet ja sõnavabadus ei ole meil hetke tuliseim probleem. Pole teada ühtki juhtumit, kus Internetis publitseerimine oleks kaasa toonud kohtulahendi. Osaliselt toimib ka eneseregulatsioon, sest näiteks mõned ajalehtede võrguväljaanded laimavaid ja ebatsensuurseid kommentaare kogu maailmale vaatamiseks üles ei riputa. Küll aga tunnistavad Eesti netiportaalide esindajad, et valvekoera, kes seisaks õiglase mängu eest, on siiski tarvis.

Delfi juhatuse esimees Ville Jehe märgib, et eneseregulatsiooni organ aitaks leida vastuseid mitmele Internetiga seotud probleemile. “Näiteks otsesed seaduserikkumised nagu lasteporno veebisaitide ülespanek. Kui kiiresti, kuidas ja kes peaks need maha võtma? Kelle kaebusi kuulatakse? Kui sisu on kasutaja loodud, siis see organisatsioon, kes seda on vahendanud või selle üles pannud, peab reageerima sellele tähelepanuavaldusele.”

Mängureegleid on tarvis seda enam, et eestikeelset internetti kujundab hinnanguliselt 125 000 inimest. Tuhatkond inimest viibib pidevalt jututubades ja erinevates virtuaalfoorumides. Kommentaare saadetakse Eesti internetiportaalidele iga päev kümne tuhande ringis.