Eesti poliitikute paremaid mõtteapse likviidsuse likvideerimisest meeltesegaduseni

 (48)
Jaak Allik: kõrgharidusreform tuleb praegusel kujul katkestada.
Foto: Taavi Arus

Jaak Alliku verbaallapsus pole Eesti poliitmaastikul mõistagi esimene omalaadne juhtum. Nii võiks Alliku ajalookäsitluse asetada ka Ansipi seemnete ja fooliumi kõrvale.

Sotsiaaldemokraadist riigikogu liige Jaak Allik ütles hiljuti, et Venemaa pole kunagi Eestit rünnanud ja Vene ohust rääkimine on lihtsalt rahva hirmutamine ja rumalus. Täpsemalt: „Kunagi pole olnud Vene riigi kallaletungi Eestile või Eesti riigile. Alati on olnud suured ümberjaotamised Euroopas. Ükskõik, kas siis Liivi sõda või Põhjasõda või Esimene või Teine maailmasõda - need on olnud suured üle-euroopalised sõjad. Seal on toimunud ümberjaotamine, kus Eesti on jäänud rataste vahele. Konkreetselt huvi Venemaal vallutada see pisike Eesti, millegipärast ainult ja tema, pole olnud ja see kõik on lihtsalt rahva hirmutamine ja rumalus.“

Kui suurte ümberjaotamiste toimumisega Euroopas võib veel nõus olla, siis Vene kallaletungi eitamine või nentimine, et Vene ohuga hirmutamine on rumalus, võtab pehmelt öeldes kukalt kratsima. Pealegi oli ju sõjaähvardus olemas 1939. aasta septembris ja 1940 juunis. Miks Allik seda eitab?

Minnes ajas tagasi, tuleb aga meelde peaminister Andrus Ansipi mõte ACTA vastaliste suhtes: „Teate, see, kes midagi taolist väidab, see on seemneid söönud ja mitte neid seemneid, mida meie oma põldudele külvame. Tavaliselt niisugustel puhkudel, kui inimestel sellised kahtlused on, siis selle vastu aitab aeg-ajalt see, et pannakse foolium mütsi sisse. Mõned arvavad, et abi võib olla ka mullivannist. Ma ei tea, mis konkreetsel puhul võiks aidata, aga inimesed võiksid otsida kusagilt abi!”

Seotud lood:

Varasemast ajaloost on Eesti poliitheerosed näidanud üles majandusteadmisi ning suurt üldistusvõimet. Omamoodi parooliks on saanud president Arnold Rüütli konstanteering kiire elutempo kohta: „... Oleme jõudnud ajastusse, mil inimesed lendavad suurtel kiirustel ja hulgakaupa."

Loomulikult kuulub iga majandushuvilise kullavaramusse ka Mart Laari mõte likviidsuse likvideerimise vajalikkusest. Kalle Muuli andmetel sattus see viga kõnesse hoolimata sellest, et enne esitamist riigikogus luges teksti mitu nõunikku.

Lõpetada sobiks aga ekspeaministri ja praeguse Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase põhjendusega 10 miljoni dollari lepingule allakirjutamise kohta: "Ma olin meeltesegaduses."

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare