Olen püüdnud peale oma lahkumist IRL-st seoses kahe veel praegugi ametis oleva IRL-i ministri küündimatusega mitte rikkuda oma närve enam poliitikaga. Paraku, maailmapoliitikat teevad juba tankid ja lennukid ja seda vahetult meie piiride taga – osa meie kohalikest rahvaesindajatest on samal ajal leidnud õige aja käivitada liivakastimängud eesmärgiga valijate häälte võitmiseks kõikvõimalikel lähenevatel valimistel. Ma pean täna ühinema IRL-i esimehe Urmas Reinsalu seisukohaga, et Reformierakond ei käitu praegu riigimehelikult. Miks siis?

Ootaksin Teilt vastust mitmele küsimusele.

1. Praeguses olukorras peaministri vahetamine (mis põhiseadusest johtuvalt tähendab uue valitsuse moodustamist) on juba iseenesest vastutustundetu ja peaks toimuma äärmise vajaduse, mitte mõne mehe ambitsioonide ajel. Milline oli see riiklik vajadus, mis tingis planeeritud ja tänaseks luhtunud vangerduse Kallas vs. Ansip?

2. Kui õigustatud oli vajadus vahetada välja peaminister (nt. hr. Ansip enam ei jaksanud)? Miks oli vaja lõhkuda koalitsioon? Mis olid koalitsiooni muutmise riiklikud põhjused? Mis läheb sellest Eesti Vabariigis paremaks? Millised etteheited on senisele koalitsioonipartnerile IRL-le?

3. Kas Te annate endale aru, mille üle praegu vaieldakse? Vaieldakse ju selle üle, milliseid katteta lubadusi eesti rahvale jagada, - kas kõrgemaid lastetoetusi, kas madalamaid makse, kas kõrgemaid palku - selle asemel, et panna maha plaan kuidas kriis üle elada, s.t. kust leida raha kaitsekulude tõstmiseks, kuidas elada üle ehk leida raha Venemaale sanktsioonide kehtestamiseks.

Just nimelt, igasuguste sanktsioonide kehtestamine läheb ka kehtestajale rohkem või vähem (Venemaa puhul pigem rohkem) maksma, sellest ei ole pääsu. Ometi, ka sanktsioonide kehtestamisest ei ole pääsu - kui Venemaa agressiivsele aplusele praegu piiri ei panda, siis järgmised oleme meie, olgu meil kuitahes värske piirileping. Ja ülalkirjeldatust ka küsimus: kust võetakse raha Venemaa agressiooni peatamiseks?

Niisiis, viis väga põhimõttelist küsimust. Heas usus (ja usun, et mitte üksi) jään oma küsimustele vastust ootama.

Üks palve ka – kui vähegi võimalik, palun ärge kõigutage praegu paati - parim oleks koalitsiooni jätkumine Andrus Ansipiga eesotsas. Kui see pole võimalik, siis soovitaksin kogenud Jürgen Ligi. Äärmiselt oluline oleks hetkel Urmas Paeti ja Urmas Reinsalu jätkamine oma kohtadel. Mul ei ole midagi noorte tegijate vastu, aga aeg ei ole õige välisläbirääkimiste meeskonna vahetamiseks – see oleks praeguses olukorras vastutustundetu tegu!

Lootusega Ants Erm,
Eesti Vabariigi kodanik,
erupoliitik