Eesti on, jumalale tänu, salliv riik
Mufti peab olema haritud inimene. Eesti mufti Ildar Muhhamedsin, kus teie õppinud olete?
Minul on bakalaureusekraad Saudi Araabiast Medina ülikoolist, kus ma õppisin islami õigusteadust. Kui aga päris algusse minna, siis oli minu kõige esimene kool Valdeku tänava vene kool, sest ma sündisin Rahumäel. Edasi läksin Tallinna kaubandustehnikumi. Tehnikülikooli toiduainete tehnoloogia õppimine jäi mul pooleli, sest 1994. aastal avanes võimalus minna Süüriasse õppima.
Te olete linnalt mošee jaoks maad küsinud.
Eestis on ligi 5000 islamiusulist, peamiselt tatarlased, ja mošeed oleks vaja. Praegu saame kokku kultuurikeskuses Turath. Seal saab palvetada, suhelda, araabia, pärsia, türgi ja teisi keeli õppida. Keskus on kõigile avatud, ka TLÜ üliõpilased käivad täiendavaid araabia keele lisakursusi võtmas. Aga mošeed on samuti vaja. See aitaks Eesti valitsusel islamimaadega suhteid arendada, islamimaailm on väga suur...
Aga islamioht?
Head suhted ei ole ohtlikud, ohtlik on hoopis see, kui üksteist ei tunta. Allah on koraanis öelnud, et me oleme loodud eri inimeste ja rahvastena, et me üksteist tundma õpiksime. Tõelise uskliku juures tunnevad inimesed end kaitstuna, on öelnud prohvet Muhamed. Islam pakub kaitset.
Kuidas Eestis teisse suhtutakse?
Eesti on, jumalale tänu, salliv ühiskond. Väikesed rahvad mõistavad üksteist. Halb on siis, kui probleeme tekitatakse väljastpoolt. Näiteks pärast maailmakaubanduse keskuse ründamist hakati Eestis meidki kahtlustava pilguga vaatama
Kas moslem peab viis korda päevas palvetama?
On viis tähtsat asja, millest tubli moslem kinni peab. Kõigepealt usk Allahisse ja prohvet Muhamedi. Usk on südame veendumus, mida väljendatakse sõnadega ja kinnitatakse tegudega. Teiseks palvetamine. Seda võib teha igas kohas, mis on puhas, aga mošees palvetamine annab 27 korda rohkem. Kolmandaks paastumine ramadaani ajal. Neljandaks annetamine. Kellel koguneb aasta jooksul vähemalt 85 grammi kulla väärtuses vaba raha (umbes 40 000 krooni), peab andma 2,5% sellest vaestele, orbudele. Kellel on vähem, see annetama ei pea. Viiendaks tuleb teha palveränk Mekasse.
Kas uskmatud lähevad põrgusse?
Pole inimest, kes mitte millessegi ei usuks. Ja inimesed muutuvad. Näiteks enne islamiusule üleminekut armastasid araablased palju veini juua, kirjutasid isegi veiniluuletusi. Aegade muutudes jõudsid nad aga olukorrani, kus purjuspäi tänavale ilmunud mees sai karistuseks 40 kepihoopi. Ja ärme unustame patukahetsust. Patukahetsuse uksed on igaühele lahti nii kaua, kuni päike ei tõuse läänest, ütles prohvet Muhamed.
Kuidas teile jõulud tulevad?
Meile jõulud väga suur püha ei ole, ehkki Jeesus on ka islami usus suur prohvet. Tema emast, kelle nimi on araabia keeles Mariam, on koraanis kirjutatud üks suura. Jeesuse sünd on moslemitele ime. Aga nad ei pea Jeesust jumalaks, vaid inimeseks, sest islami järgi saab olla ainult üks jumal ja jumalal ei saa olla sõna otseses tähenduses poegi ega tütreid. Jumal on maailma looja. Kuid islamis austatakse Jeesust ja tema ema siiski väga. Mariam on ju see, kelle jumal kõigi naiste hulgast välja valis. Nii käivad meiegi lapsed koolis ja lasteaias jõulupuul, saavad kingitusi ning on rõõmsad.
Kus te end kodus tunnete? Kas teie kodu on Eestis?
Muidugi, sest minu perekond elab siin ja see on minu sünnimaa, ka mu lapsed on siin sündinud. Minu abikaasa on Venemaal sündinud tatarlane. Kui abiellusime, tuli ta minu juurde Eestisse ja on elanud siin juba seitse aastat. Ta räägib nüüd eesti keelt. Käis eesti keele kursustel ja seejärel Tallinna ülikoolis, et õppida eesti keeles mingit õppeainet, sest see on parim keele õppimise viis.
Soomeugrilased ja türgi-tatari rahvad on alati kokku puutunud. Võib-olla sellepärast tunnemegi ennast Eestis hästi.
