Eesti lasteaial pole vaja häbeneda, pigem vastupidi
Mis teeb kõige enam muret?
MJ: „Logopeedilist abi vajavaid lapsi tuleb pidevalt juurde. Töötan erivajadustega laste rühmas, meil oli enne seal 12, nüüd on 14 last. Ka meie teises erivajadustega laste rühmas on oma logopeed, kuid eripedagoogi ei ole.”
TS: „See on peale pikkade järjekordade meie teine probleem – tugisüsteemi ei ole. Otsime eripedagoogi, vaja oleks veel ühte logopeedi ja tugiisikuid, kes tuleksid lapsega vajadusel rühma kaasa.”
Üle-eelmisel aastal võeti vastu uus lasteaia raamõppekava, kus on suur rõhk mängul. On see õpetamise mängulisemaks muutunud?
TS: „Meil on lasteaias õppetöö planeeritud lapsest lähtuvalt, aluseks on ka rahvakalender ning kogu õppetegevus on mänguline. Aga igal rühmal on oma nägu. Ühel aastal oli meil rühm, kus enamik lapsi mängis pea igal vabal hetkel lauamänge, sel aastal on samadel õpetajatel rühm, kus mängitakse hoopis dinosauruste ja Barbiedega.”
MJ: „Meil oli üks elektrihuviline poiss, kes joonistas pidevalt pistikuid. Terve sein oli tema töödega „elektrifitseeritud”. Kui Estonia uppus, mängisid lapsed laevahukku. Poisterühm ehitas kogu aeg laeva, mis läks ümber. Nad lihtsalt pidid selle välja mängima.”
Paljud lasteaiaõpetajad ütlevad, et lapsed on nutikamad ja kiirema taibuga kui kunagi varem.
TS: „Lugema õpitakse tõesti kiiremini, peaaegu kõik lapsed loevad viieselt. Arvutitekstidest ja multifilmide subtiitritest õpitakse sõnad selgeks.”
MJ: „Uues õppekavas ei nõuta väga suuri teadmisi, võiks rohkemgi tahta. Matemaatikas nõutakse arvutamist viie piires, meie oleme alati õpetanud 12 piires, lapsed saavad sellega hästi hakkama.”
Tallinnas tõsteti lasteaiarühmade suurus 20-lt 24-le, põhjenduseks tõsiasi, et kõik lapsed ei käi niikuinii kohal. Kas iga laps saab piisavalt õpetaja tähelepanu?
TS: „Kui rühmas on üle 20 lapse, on see väga raske.”
MJ: „Kohalkäijate keskmine arv võib ju madalam olla, aga teatri- või spordipäeval on kõik kohal...”
TS: „Siis ei ole voodit ega nagi igaühele. Ja emad on vägagi pretensioonikad. Kuni laps ei ole veel lasteaia nimekirjas, ollakse kõigega nõus. Kui ta aga juba lasteaias käib, nõutakse kohe väga paljut.”
Kuhu peaks Eesti lasteaed liikuma? On’s üldse vaja midagi muuta?
TS: „Kui võrdleme Eesti lasteaeda teiste riikide omadega, siis ei ole meil midagi häbeneda. Meie lapsed saavad mitu korda päevas süüa head tervislikku toitu. Paljudes riikides võtavad lapsed lasteaeda võileivad kaasa ja saavad alles õhtul kodus sooja sööki.”
MJ: „Sama tähtis on meie muusikaõpetus. Käisime hiljuti Viini lasteaias, seal peavad vanemad muusikatundide eest maksma. Ühes Ungari lasteaias oli aga 24 last surutud umbes 15 ruutmeetrile. Rahulikud eesti lapsed saaksid nii pisikeses ruumis võib-olla hakkama, aga temperamentsetel mustlastel polnud oma Budapesti kesklinna kivimaja juures õuealagi.”
TS: „Sügisel käisid meil külas inglise õpetajad, kes ütlesid, et neil ei ole nii palju võimalusi ja aega näiteks käeliseks tegevuseks ning individuaalseteks vestlusteks. Nemad täidavad arengutabeleid, kus peavad lapse töö, kirjavihiku või fotoga tõestama, mida on ette võtnud. Igal õhtul kulub neil mitu tundi nn tõestuste kokku panemiseks.
Minu arvates on meil kõik paigas. Lasteaednikud on sõbralikud inimesed, nad on jäänud lasteaeda varasematest kesistest aegadest hoolimata. Haridusministeeriumis alusharidusega seotud inimesi küll enam ei ole, aga küll nad sinna tagasi tulevad.“
Artikli täisteksti loe Õpetajate Lehest.
