Kuigi ühe- ja kahekroonised kujundas graafik Urmas Ploomipuu, oli ülejäänud kupüüride autoriks Taiger. Delfile antud intervjuus ütles graafik, et peagi käibele tulev euro on kiretu ning korrektne. Selline neutraalsus tuleneb tema sõnul sellest, et mitte ühtegi Euroopa rahvast solvata. Seda, kas euro oli Eesti jaoks õige valik, otsustab tema sõnul aeg.

Kuidas sattusite Eesti kroone kujundama?

1989. aasta lõpus – 1990. aasta alguses toimus avalik konkurss pangatähtede kunstilise kujunduse saamiseks. Viis kunstnikku said nimelise kutse sellel osalemiseks, nende hulgas ka mina. Tulemuste avalikustamisel selgus, et osutusin võitjaks. Tasu maksti selle eest 1500 rubla.

Kas rahatähtede kujundamine oli Teie jaoks tol ajal uus väljakutse? Miks Te otsustasite konkursist osa võtta?

Rahatähtede kujundamine on unikaalne kogemus, miks sellest siis loobuda? Mind kutsuti ju nimeliselt konkursist osa võtma.

Kas kõik kupüürid kukkusid väja nii nagu algselt planeeritud?

Üldjoontes küll. Teatud mööndusi tuli teha, arvestades trükitehnilist spetsiifikat.

Mille järgi otsustasite, kelle portree millisele rahatähele läheb ja milline saab olema tagakülg?

Vastavalt konkursi tingimustele oli pangatähe esikülje kujunduse põhielemendiks Eesti ärkamisaja või kultuurilooliselt tähtsa isiku portree. Keda kujutada, oli iga kunstniku vaba valik. Keda millise kupüüri kujunduses kasutada, oli rohkem tunde küsimus. Tagakülje kujundus lähtub üldjuhul esiküljest ja on sellega seotud. Kuid ega see mingi reegel ka ole. Enne tööle hakkamist toimus Eesti Pangas koosolek, kus grupp tarku mehi kõik veel kord läbi arutas. Näiteks asendati konkursile esitatud 25-kroonise kupüüril figureerinud C. R. Jakobson A. H. Tammsaarega. Hiljem, kui tekkis vajadus 500-kroonise pangatähe järele, läks algne 25-kroonise pangatähe kujundus käiku.

Kas rahatähe kujundamisel on ka mingid konkreetsed reeglid?

Kui rahatähel on portree, siis üldjuhul ei panda seda kupüüri keskele, sest rahatäht murtakse tihtipeale keskelt pooleks. USA dollaril aga on. Nominaal peaks olema mitmes kohas, et tüki järgi aru saada, mis vääringuga tegemist jne.

Palju on kindlasti küsitud vabamüürlaste märgi kohta 50- kroonisel, kuidas see märk sinna sattus?

50-kroonise esikülje vinjetil on kujutatud Käina kiriku orelit, mis nüüdseks on hävinud. Selle oreli ehitamisest võttis osa ka Rudolf Tobiase isa, kes oli Käina kiriku organist. Muude kaunistuste hulgas on oreli ülaosas kolmnurkne tahvel Jumala kõikenägeva silmaga. See on levinud ristiusu sümbol, mida on religioossetel töödel kasutanud paljud kunstnikud läbi kunstiajaloo. Seda sümbolit eelkõige vabamüürlusega seostada on tobe.

Miks langes 50-kroonise puhul valik Rudolf Tobiase kasuks?

Tobias oli üks esimestest eesti professionaalsetest heliloojatest. Miks mitte tema?

Millist kujundatud kroonidest te ise kõige ilusamaks peate?

Kõige ilusam on 100-kroonine kupüür, sest Lydia Koidula oli ilus naine ja mina lõpetasin Lydia Koidula nimelise Pärnu II keskkooli.

Kas kroonidel on ka mingeid vigureid kuskil peidus, midagi mida võibolla aastaid kasutanud Eesti rahvas polegi tähele pannud, aga kui lähemalt uurida, siis ehk leiaks? Näiteks mingid turvaelemendid?

Turvaelementidena on kroonidel mitmeid peidetud vigureid. Neid näeb spetsiaalsete vahenditega. Mõningaid näeb UV-valguses, teisi jälle spetsiaalse läätse abil. Turvaelementide valimine toimus Eesti Pangal koostöös rahatähtede valmistajaga. Neid võib pangatähele lisada palju, kuid hulgast sõltub ka hind. Seega tehakse optimaalne valik.

Millise tähendusega on kroon teie jaoks? Te kasutate oma elus iga päev enda loomingut. See on vist väga hea tunne? Ilmselt on kurb sellest loobuda?

Oma raha – rahvuslik valuuta on iseseisva riigi üks sümboleist. Sellel on rahvaga emotsionaalne side. Minul ka. Kroonist loobuda on kurb, kaob midagi eesti rahvale väga olulist.

Kuidas võtsite vastu uudise eurole üleminekust? Kas Teie arvates on eurole üleminek õige samm, Eestile kasulik samm?

Koos Euroopa Liitu astumisega oli krooni saatus otsustatud. Kas sellest kõigest on Eestile kasu, ei oska mina otsustada. Seda näitab aeg.

Mida Te euroraha kujundusest arvate?

Eurode kujundus on korrektne, euroopalik, kuid kiretu. Nii peabki see olema. Kapitalil pole rahvust, on öeldud. Eurode kujundus vastab täpselt sellele. Ilmselt pole ühelgi Euroopa Liidu liikmesriigi rahval euroga sellist sidet kui rahvusliku valuutaga.

Kas Te teeksite eurode kujunduses midagi teistmoodi?

Võib-olla teeks, kuid kujunduse põhimõte - neutraalsus rahvuslike tunnusteta peaks säilima, et ükski Euroopa rahvas ei solvuks tehtud valikute pärast.

Nimetage maailmast veel mõni valuuta, mille kujundust ilusaks peate.

Hollandi kuldnad olid väga ilusad, väga hea maitsega kunstnik Robert Deodaat Emile Oxenaar ehk Ootje Oxenaar disainis need. Nüüd on ta üsna vana mees ja ilusad kuldnad on asendatud eurodega...

Kas Teie arvates on paberraha tähtsus langenud ja langemas? Kasutatakse ju rahaasjade ajamisel ja poes maksmisel väga palju pangakaarti.

Arvan et paberraha tähtsus on tõesti langemas, pangakaart on on maksete teostamisel kahtlemata mugavam.

Millega tegelete praegu ametialaselt?

Töötan praegu AS Vaba Maa kujundajana, lisaks sellele kujundan trükiseid, postmarke jne.