Eesti kaotas 180 000 inimest
“Täna, tosin aastat hiljem pärast raamatu koostamise otsust, peab ütlema, et tollal ei osatud ette kujutada selle töö mahtu,” rääkis Salo. “"Valge raamatu” valmimist on oodatud paari aasta asemel peaaegu kaksteist. Esiteks on selle tinginud tehniliste töötajate vähesus ja teiseks kaotusi käsitlevate uurimuste aeglane ilmumine.”
Salo sõnul on raamatu näol tegemist kokkuvõttega uurimustööde praegustest tulemustest. “Meie kaotuste suurusjärku juba teame, kuid täpsemate tulemuste saamiseks tuleb meil veel väga palju vaeva näha,” ütles ta.
Isamaaliidu fraktsiooni esimehe Tunne Kelami hinnangul oleks “Valge raamat” pidanud valmima vähemalt kuus aastat varem. “Praegu oleme jäänud kõvasti hiljaks,” nentis ta ning rõhutas samas uurimuste jätkamise vajalikkust.
Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees, Res Publicasse kuuluv Urmas Reinsalu nõustus Kelamiga. “Rahvusvahelised võimalikud tsiviilprotsessid vältavad aastaid. Võimalike kahjutasu nõudjate ring on aja paratamatuse tõttu kahanenud,” selgitas ta. “Juriidilised protseduurid saavad käivituda, kui meil on selge, kuidas on kõige mõistlikum ja kõige tugevamate edulootustega võimalik edasi liikuda.”
Reinsalu ütles, et põhiseaduskomisjon esitab parlamendi täiskogule eelnõu, milles tehakse ülesanne see raport avaldada nii eesti kui ka inglise keeles, samuti on kaalumisel raporti avaldamine vene keeles.
“Komisjon pidas äärmiselt oluliseks töö jätkamist okupatsioonirežiimide repressiivpoliitika uurimisel ja sellest avalikkuse teavitamisel. Seetõttu teeme vabariigi valitsusele ettepaneku esitada konkreetne kava, kuidas uurimist jätkata, selle kava peaks valitsus parlamendile esitama käesoleva aasta 1. augustiks,” ütles Reinsalu esmaspäeval ajakirjanikele.
