Eesti arvutikasutajad pole lihtsate salasõnade ohtlikkust endale veel teadvustanud: ligi 19 protsendil on andmed tegelikult kaitsmata, selgus Kaspersky Labi tellimusel Baltimaades A.W. Olsen & Partnersi tehtud uuringust, vahendab Eesti Päevaleht.

Pahatahtliku häkkeri lahti muugitud või varastatud salasõnast võib saada võti kogu infole – alates arvutikasutaja isiklikest fotodest kuni krediitkaardi andmeteni. Küsitlusest selgus, et sageli võetakse kasutusele ebaturvalisi salasõnu, mille lahti muukimiseks pole tarvis isegi erimeetodeid.

Kasutatakse sünnikuupäeva (kaks protsenti), enda ees- või perekonnanime (seitse protsenti) või kodulooma nime (viis protsenti): see info on kättesaadav ka teistele peale lähedaste ja pereliikmete.

Salasõna mitmele kontole

Niisuguse teabe võib veebist lihtsasti üles leida, näiteks sotsiaalvõrgustike kaudu. Kurjategijal on selleks tarvis ainult natuke arukust.

Veel kaks protsenti küsitletutest kasutab kombinatsiooni 123456 vms ja kolm protsenti sõna password. Osa vastanuist kasutab aga originaalsemaid salasõnu: näiteks mõne maailma tähtsündmusega seotud sõnu, auto registrinumbrit, filmitegelase nime või tsitaati, silma alla juhtunud objekti nimetust.