Eero Janson: ümberasustatav pagulane on naise ja lapse nägu

 (137)

Mideast Lebanon Syria Refugees
Mideast Lebanon Syria RefugeesFoto: Hussein Malla, AP

Eestis on lõpuks ometi lõhkenud pagulasmull: arutelu selle üle, kas ja kuidas abivajavaid inimesi aidata, on kolinud siseministeeriumi hämaratest koridoridest avalikkuse ette.

 Mitte ükski viimaste aastate jooksul Euroopa Pagulasfondi poolt rahastatud ühiskonna teadlikkuse parandamise projektidest ei ole olnud pagulasteema ja põhimõistete kommunikeerimisel tõhusam kui viimase paari nädala paanika. Komisjoni kvoodikavast, isegi kui see lõpuks sahtlisse lükatakse, on seega juba praegu kasu olnud: teadlikkus on paranenud ja jää on hakanud kuhugi suunas liikuma.

Mis on probleemi kontekst? Sellal, kui maailmas on kokku 51,2 miljonit põgenikku, on neist Eestis kaitse saanud vaid pisut üle 100 - see teeb umbes-täpselt 0,00019% kõikidest oma kodudest sõja ja tagakiusamise eest põgenenud inimestest. Eestilt kaitse saanute arv on kahtlemata naeruväärselt väike ja see ei ole märkamata jäänud ka teistes Euroopa pealinnades, eeskätt Brüsselis. Me ei ole olnud piisavalt solidaarsed, kuigi oleme Euroopa ühtsuse ja solidaarsuse nõudjad pea kõikidest teistest teemadest rääkides.

Miks siis meile pagulaskvoodid? Häid põhjusi on palju, inimõiguste kaitsest solidaarsuseni, välja on toodud isegi küllalt pragmaatilisi ja majanduslikke kaalutlusi. Kuid lisaksin siia nimekirja ka soolise põhjuse, miks ÜRO veetavas ümberasustamisprogrammis osalemine on hea ja vajalik.

Seotud lood:

Kui vaadata pilte, mida Vahemere paadipõgenikest üldiselt meedia vahendusel jagatakse, või külastades kas või Eesti enda varjupaigataotlejate majutuskeskust Vao külas, jääb mulje, et tüüpiline pagulane on noore mehe nägu. Ja mis seal imestada: keskmine Euroopasse jõudev pagulane ongi nooremapoolne mees. Tervelt 42% 2014. aastal Euroopa Liidu liikmesriikides varjupaika palunud inimestest kuuluvad sellesse gruppi. Mehed on ka laiemas plaanis varjupaigataotlejate seas üleesindatud lausa kahekordselt ja seda pea kõikides vanusegruppides.

Loe veel

Ümberasustamise puhul on pilt aga sootuks teistsugune: ümberasustatud pagulasel on pigem naise ja lapse nägu. Tervelt 46% neist on alaealised, pisut enam kui pooled naissoost, kui võtta aluseks eelmisel aastal reaalselt EL riikidesse ümberasustatud pagulaste statistika (vt graafikul tulbad märkega "ÜA"). Tüüpilist meedias kohatavat pagulase nägu, noort meest, näeb nende seas vaid 13,7% ulatuses.

Ümberasustamine annab seega tunduvalt tõetruuma ja õiglasema pildi maailma pagulaskonnast ning aitab turvalisusesse jõuda ka nendel, kelle jaoks ohtliku meretee ettevõtmine ei tule kõne allagi. Ümberasustamises osalemisega aitame neid, kes seda tõepoolest kõige rohkem vajavad.

Tekst esmailmunud feministeerium.ee  leheküljel. 

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare