E-tervise algatused:

Digitaalne terviselugu – inimestel avaneb juurdepääsuvõimalus oma terviseandmetele, samuti on võimalik jälgida, kes ja millal on andmeid vaadanud. Patsiendil tekib võimalus nö teise arvamuse küsimiseks senitehtud uuringute põhjal.

Projekti eesmärk on infotehnoloogiliste vahenditega tõsta ravikvaliteeti.

Loodav patsiendiportaal on täiendav suhtlusvahend internetikasutajatele – igaüks saab ID-kaardiga ise oma terviseandmeid vaadata. Patsient saab ka alati jälgida, kes ja kus on tema terviseandmeid vaadanud – see kontrollivõimalus on tal seni puudunud.

Uuest süsteemist on kasu kõigile tervishoiuasutustele, kuna raviarstil on võimalik digiloost saada kiiresti ülevaade patsiendi diagnoosidest, ravimitest ja vaktsineerimisest ning vajadusel on arstil võimalus võrrelda varem läbiviidud uuringute tulemusi viimastega. Perearstile luuakse võimalus saada kiiresti tagasiside oma patsientide sattumisest kas kiirabisse või haiglasse.

Riik saab digiloo abil planeerida ravi rahastamist. Samuti saab digiloo kaudu ülevaate patsientide ja raviasutuste tegelikest vajadustest ning see aitab otsustada, kuhu valdkonda ja millistesse piirkondadesse on vaja edaspidi rohkem raha suunata.

Digitaalse ravijärjekorra registratuur - eesmärk on luua võimalus interneti kaudu arsti juurde registreerumiseks. Kõik senised suhtluskanalid jäävad samuti alles - alati jääb võimalus panna endale arsti juurde aeg kinni registratuuris või telefoni teel. Väheneb patsiendi ajakulu, kuna üks internetilehekülg kuvab korraga kõiki eriarstide vabasid aegu.

Digipilt - projekti abil hakkavad tulevikus erinevate haiglate vahel liikuma röntgenpildid ja radioloogiliste uuringute vastused.

Digiretsept - eesmärk on luua võimalus retsepte elektrooniliselt väljastada ja saada parem ülevaade ravimite käitlemisest. Arvutikasutamise oskust digiretsept patsiendilt ei nõua. E-retsepti väljakirjutamine infosüsteemis jätab ära krooniliste haigete visiidid, mille eesmärk on vaid retsept saada.

Kes täpselt saab ligipääsu patsiendi terviseandmetele?
Digiloo infosüsteemist näeb terviseandmeid patsient ise ning tema raviarstid. Täna puudub patsiendil kontroll selle üle, kes ja milleks kuskil raviasutuses tema andmeid vaatab. Digilool on logisüsteem, mis jätab jälje igast andmete vaatamisest. Terviseinfosüsteemi turvalisuse tase on võrreldav pankadega.

Kes need süsteemi arendamise kulud kõik kinni maksab?
Tsentraalse terviseinfosüsteemi kasutuselevõtt toob kaasa suure kokkuhoiu tervisehoiuasutuste paberikulult. Täna tehakse ühe haigusjuhtumi kohta vahel kümneid dubleerivaid dokumente. Välja on arvutatud, et aastas tarbivad Eesti tervishoiuasutused 72 tonni paberit, mis teeb ligikaudu 24 miljonit krooni aastas ning kulutab 50% teenuseosutaja tööajast. Sellele lisanduvad veel posti- ja printimiskulud, mida e-tervise projektide kasutuselevõtuga saab tunduvalt vähendada.

Eesti terviseinfosüsteemi tsentraalsed arenduskulud saadakse 100% Euroopa Liidu struktuurfondidest või riigilt. 2013. aastast, kui süsteem on täielikult juurutatud, hakkab infosüsteemi ülalpidamiskulust 30% ehk 10-20 mln krooni aastas tulema ravikindlustuse eelarvest ning 70% riigieelarvest.

Kuidas suhtuvad arstid digiloo kasutuselevõttu?
Tegelikult on kõikides suuremates haiglates täna infosüsteemid juba olemas, seega on nad sellega harjunud. Kõik tervishoiuteenuseosutajad vahetavad igapäevaselt raviarvete infot haigekassaga. Üleriigilise süsteemi eesmärk on võimaldada kõigil raviasutustel omavahel meditsiiniandmeid vahetada ja viia tänapäevased IT-lahendused ka väiksematesse kohtadesse. Süsteem on välja töötatud koostöös eri suuruses tervishoiuteenuste osutajatega. Teenuseosutajate infosüsteemid jäävad eksisteerima ka edaspidi, sest tsentraalsesse infosüsteemi ei dubleerita kogu infot, vaid kuni 20% kogu raviprotsessis tekkivast informatsioonist.

Mis saab nendest inimestest, kes internetti ei kasuta?
Digilugu on täiendav suhtlusvahend internetikasutajatele. Alles jäävad kõik senised suhtluskanalid tervishoiuasutustega. Ehk lisaks digiregistratuurile jääb alati võimalus panna endale arsti juurde aeg kinni raviasutuse registratuuris või telefoni teel. E-retsept aga arvutikasutamise oskust ei eeldagi, kuna ükskõik millisesse apteeki kohale minnes ja isikuttõendava dokumendi esitades saab patsient arsti poolt väljakirjutatud rohu lihtsalt kätte ilma retseptipaberit esitamata.

Lisateave:

  • Raviarstile on kasulik, et patsient ei lähe arsti juurde enam "nö valge lehena". Ta saab kiire ülevaate patsiendile tehtud uuringutest, kroonilistest diagnoosidest ja ravimitest. Perearsti saab kiiresti tagasisidet oma nimistu patsientide sattumisest kas kiirabisse või haiglasse. Tekib distantskonsultatsioonide võimalus. Väikesemates kohtades tekib nn virtuaalne konsultatsioon suurte haiglatega.

  • Riik saab paremini planeerida, kuhu valdkonda ja millistesse piirkondadesse on vaja edaspidi rohkem teenust ja raha suunata.

  • Pilootprojektis osalevad nö kolm suurt - Tartu Ülikooli Kliinikum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Ida-Tallinna Keskhaigla ning kolm väiksemat - Tartu Kiirabi, Koeru perearstikeskus ja Järveotsa perearstikeskus.