Samal ajal loodavad õpilased ja tudengid hoopiski ISIC-kaardi arendamisele, et õpilaspilet oleks funktsionaalsuse kõrval ka rahvusvaheliselt aktsepteeritav.

Magnetkaardi eesmärk on, et õpilane saaks sellega teha võimalikult palju asju: avada koolis uksi, oma kappi ja garderoobi; paljundada teksti, laenata raamatuid. Sööklas kasutataks kaarti praeguse söögitalongi asemel ja väljaspool kooli ühissõidukites, raamatukogudes ning isikut tõendava dokumendina.

Näiteks Gustav Adolfi gümnaasiumis on selline kaart juba omal algatusel kasutusele võetud. Direktor Hendrik Agur ütles, et nende kaardi funktsioone annaks samuti kindlasti veel täiendada.

“Tallinnas on viimasel aastal selgelt kasvanud koolide huvi uue õpilaspileti kasutuselevõtu vastu,” ütles Tallinna haridusameti üldhariduse osakonna juhataja Viivi Lokk. “E-õpilaspileti mõtet on ennegi arutatud – kui tuli ID-kaart,” selgitas Lokk ja märkis, et peamised küsimused on uue kaardi juurutamisel tekkinud seoses praegu kehtiva, 1999. aastast pärit haridusministeeriumi määrusega, mis seab õpilaspiletile kindlad nõuded aadressist kuni värvideni.