E-õpikud tulevad niikuinii
TLÜ haridustehnoloogia keskuse juhataja Mart Laanpere kinnitusel on kõige ekslikum arvamus, et e-õpik on tavaline õpik, mis jõuab lihtsalt elektroonilisel kujul õpilase arvutisse või muusse seadmesse. „Juba praegu on tekkimas infrastruktuur, mis kuulutab hoopis teist tüüpi e-õpiku saabumist,” selgitas Laanpere.
E-õpiku saab koostada viisil, mis ei luba õpilasel järgmise peatüki juurde asuda enne, kui eelmise küsimused on vastatud. Õpilase tööst jääksid maha jäljed, mida võib analüüsida. Elektroonilise õppematerjali saab siduda veebipõhise õppekeskkonnaga (nt Moodle, IVA…).
Häid külgi on rohkesti
E-õpik kaotaks mõnegi paberile kirjastamise kitsaskoha. Mitu õpikut ja töövihikut koostanud keeleteadlane Martin Ehala on nõus, et paranduste kiirel lõppkasutajani jõudmisel oleks jumet. Praegu ei osta koolid uut trükki enne, kui vanad õpikud on ära kulunud – tavaliselt kasutab kool ühte õpikut neli-viis aastat. Seetõttu võivad väikesed parandused jäädagi tegemata.
E-õpikute teine tugev külg on võimalus muuta õppematerjal interaktiivseks. See ei tähenda animeeritud tilulilu. Matemaatika didaktika dotsendi ja õpikuautor Tiit Lepmanni sõnul on näiteks matemaatikas palju sellist, mida staatilise pildiga hästi illustreerida ei saa ning millele e-keskkond palju juurde annaks.
Üks minut õppefilmi maksab sadakond eurot
Kirjastustel on hirm, et e-õppematerjalid libisevad nende kontrolli alt välja ja lähevad nn piraatkasutusse. Mart Laanpere hinnangul on hirmudeks alust. „Kui vaadata Apple’it, siis tema on [oma iTunesi muusikapoega] löönud muusikaprodutsente väga valusalt. Produtsendid täidavad muusikamaailmas sama nišši mis kirjastused õpikumaailmas.”
Avita kirjastuse peatoimetaja Ly Kriiska sõnul on enamik kirjastusi siiski juba mõelnud e-õpikute koostamisele. Kuid sellise e-õpiku tegemiseks, millel oleks paberi ees mingi lisaväärtus, kulub Kriiska sõnul kõvasti aega ja raha. Juba ühe minuti hea õppefilmi kasutusõigus mõneks aastaks maksab sadakond eurot. 12 kooliaasta ca 7000 kohustusliku õppetunni moderniseerimine võtab omajagu aega. Esimesed e-tunnid jõuavad Kriiska sõnul kooli siiski juba 2012. õppeaastal.
Kas tulevad ka e-töövihikud?
Tartu Tamme gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Urmas Tokko toetab e-õpikute kasutuselevõttu, esialgu küll rööbiti paberraamatutega: „Õpikutega võiksid siis liituda ka virtuaalsed töövihikud, eriti nende harjutuste lahendamiseks, mida saab ja on mõtet arvutis täita (nt interaktiivselt). Ma pole ise nende pidev kasutaja, aga arvan, et tehnoloogiline baas täiustub (suureneb mugavus ja töökindlus) ning praegused puudujäägid vähenevad ruttu.“ Õpikud võiksid Tokko arvates olla veebis tasuta kättesaadavad. „Loodetavasti lahendatakse siis ka autoritasude küsimus. Kindlasti toob nn digitaalne revolutsioon tööd juurde infotehnoloogilist abi pakkuvatele inimestele (lugerite tehnoloogiline korrashoid, vahendite kasutusabi jms).”'
Õpetajate töös Tokko erilist töökoormuse vahet ei näe. „Meie vaeva võiks vähendada harjutuste ja testide automaatse kontrolli võimaluste lülitamine e-õpikusse. Senisest rohkem tuleb pöörata tähelepanu korrektsele keelekasutusele ja kirjatehnikale käsikirjas, uurima peab nt nägemise tervishoiuga seotud küsimusi – õpilased vaatavad ju pidevalt ekraanile.“
Tulevärk keskendumist ei soodusta
E-õpikute kasutamise võimalust tervitab ka Kihelkonna kooli direktor Enda Torga, soovides samas selgust, mida me e-õpiku all silmas peame. Kas seda, kui praegune paberõpik lihtsalt võrku riputada? Või interaktiivset keskkonda, kus teooria vaheldub ülesannetega, mida õpilane peab täitma? Veel midagi kolmandat?
„Samas tekib mul mitmeid praeguseid õpikuid vaadates tunne, et silmitsen veebilehte: piltide, kastikeste, skeemide jms üleküllus, sinna vahele pisut ka teksti. Selline „tulevärk” küll olulisele keskendumist ei soodusta. Tahtmatult tuleb oma kooliajast meelde mõni füüsikakatse, kus lihtsate loodusseaduste kehtivuse demonstreerimiseks kasutati keerulisi seadmeid. Ja kui järgmisel päeval õpilaste käest küsiti, mida katse tõestas, vastasid paljud: „Värvilised lambid põlesid.”
Õppekirjandus (vähemalt kohustusliku haridustaseme oma) peaks olema kõigile vabalt ja tasuta kättesaadav. Kuid ma ei nimetaks digitaalseks revolutsiooniks seda, kui praegused õpikud muutmata kujul veebi riputada. Ei usu, et sellega ka õpetaja tööajas midagi muutuks. Vaja on süsteemseid tunnipõhiseid materjale (keskkondi), kus on ühendatud nii uued teadmised kui ka õpitegevused. Koolide tehniline baas ei takista e-materjalide õpikuna kasutamist. Pigem pole sobivat sisu,“ arvab Torga.
