Reformierakonna fraktsiooni ja kooseluseaduse eelnõu töörühma liige Rait Maruste sõnul saaksid seaduse jõustudes koos elavad inimesed - olgu nad samasoolised või mitte - oma kooselu notari juures registreerida.

Säärane kooselu registreerimine annaks paarile kindluse, et näiteks õnnetusjuhtumi korral ei oleks üks osapooltest riigi või pangalaenu andnud panga jaoks „inimene tänavalt". Seega jääks ära kohtu kaudu varaliste küsimuste lahendamine. Maruste sõnul puudutab eelnõu 170 000 inimest.

Sotsioloogiaprofessor Airi-Alina Allaste sõnul võiks homofoobiale viitavaid seisukohti tõlgendada kui ideoloogiat või uskumuste kogumikku, mida osa ühiskonnast peab õigeks. Maruste sõnul pärinevad sellised uskumused nõukogude ajast ja neist üle saamine võtab aastaid aega, läbirääkimist ja kohanemist.

Allaste sõnul on sellised protsessid Lääne ühiskonnas toimunud juba 1960ndatest alates. Eesti koos teiste Ida-Euroopa riikidega jäi neist kõrvale ning 1990ndatel keskenduti pigem ühtse rahvusliku identiteedi loomisele ning erinevuste mõistmisele või elustiilide paljususe aktsepteerimisele juhiti vähem tähelepanu. Allaste hinnangul on kooseluseadus Eesti jaoks samm tolerantsemaks ühiskonnaks saamise teel.

Neljapäeval esitati riigikogule kooseluseaduse eelnõu, mis võimaldaks samasoolistel paaridel oma suhte ametlikult registreerida. Eelnõu toetas 40 riigikogu saadikut.