Delfi: Pool aastat pronksiööst

Poole aasta tagused pronksiööd on küll saanud ajalooks, ent distants Tallinnas toimunud märatsemistega on ikka veel väike. Kuigi emotsioonid pole enam nii laes nagu aprillikuus, pole siinsed venelased pronkssõduri teisaldamist andestanud, eestlaste seas on rahvuslikud palangud vahest siiski pigem vaibumas.

Kui kriisiolukorda arutama kogunenud Ansipi teine valitsus otsustas 27. aprillil kell 3.40 teisaldada ponkssõduri Tõnismäelt kaitseväe kalmistule ja selle ühtlasi valimisvankri ette rakendatud lubaduse teoks tegi, tõusid reformierakondliku valitsuse reitingud eesti valijate seas hoobilt lakke ning hoolimata ebapopulaarsetest otsustest majanduse vallas ning kummitavast krahhist on praeguse valitsuse toetus olnud siiski suur.

Keskerakond seevastu kaotas eestikeelse valija toetuse, sest Savisaar vastandas end pronkskriisi ajal ühemõtteliselt riigivõimule ning kohtus salaja Eesti valitsuse väljavahetamist nõudnud Vene duumasaadikuga. Ansipist distantseeris end tol korral ka president Toomas Hendrik Ilves, kes jagas oma kahtlusi pronkssõduri teisaldamise asjus eelkõige venekeelse meediaga.

Tänaseks on Ansipi pea kohale kogunenud mineviku varjud ning on arvatud, et vahest on mooramees nüüd oma töö teinud ja võib minna. Paratamatult tekib paralleele ühe 1988. aasta veebruaripäeva ning pronksiöö rahutuste mahasurumises: mõlemal juhul kasutati rahvahulkade suhtes jõudu, kuigi hulgad olid erinevad ja ajasid ise asju. Iroonilisemad on märkinud, et küllap oli Ansipil aprillirahutuste mahasurumisel ammuste veebruarikogemustest kasu.

Kuigi pärast laamendamisi Tallinnas rääkisid võimupoliitikud märatsejate võimalikust väljasaatmisest, siis nüüd pole see enam teema. Ka Ansipi lubatud viieaastasi vanglakaristusi pole siiamaani kellelegi määratud, aga vähemasti on kohtusse jõudnud pronksiöö korraldajate süüdistusakt. Senised karistused märatsenutele, tuleb tunnistada, on olnud küll kõike muud kui karmid.