Oodati, et millenniumipauk röövib interneti, lennukid jäävad õhus seisma, pangaautomaadid muutuvad tummaks jne. Nõrganärvilised ostsid soola, tikke ja purgisuppi, suurriikide valitsused investeerisid millenniumipaanika ärahoidmiseks miljardeid.

Arvestatav hulk inimesi vaatas aga tulevikku teisiti.

Üheks hulljulgeks pundiks, kes 1999. aastal milleeniumihädade ees ei pugenud teki alla, olid Microlinkist välja kasvanud noored mänedžerid, kes lõid portaali nimega Delfi. Et kultiveerida uutmoodi ajakirjandust, vahendada ajalehti ja sündmusi, nokitseda uudistega ning anda rahvale võimalus kommenteerimiseks.

Just viimane oli läbilõikav idee — kui veel leiti nõks, et panna kommentaarid loo lõppu sulgudesse ja värvida punaseks, oli justkui mõneks ajaks Eesti Nokia leitud. Tõsi, seda vaid ajakirjanduses ja mõne aja pärast mõisteti ka mujal, et kommentaar ongi tõeline rahva hääl… Natuke kauem kulus aega, et mõista — hea kommentaar on väärtus, halb kommentaar lapsik rumalus.

Delfi kümme aastat ei erine ülejäänud Eesti sama pikast perioodist. Sinna mahtus kõike — palju tööd, põnevaid arendusi, läbikukkumisi, vallutusretke Venemaale, omanikevahetusi ja netiajakirjanduse esimeste põhimõtete loomist ning nende lõputut lihvimist.

Neid, kes on Delfi ärimudelis kümne aasta jooksul kahelnud, on samuti piisavalt. Vana (loe: paber) meedia tögas Delfit, et kauaks teid pole, sest puudub ju paberleht, mille ümber peaks kogu vereringe olema rajatud. Aga hakkama on saadud paberist vennata, seda ühe erandiga — uue sajandi algul anti 1. aprilliks välja ka paber-Delfi.

Eks igaüks hindab ise, mis oli ja on Delfi trumbiks. Ja tõdesid ongi mitu — alates õigeaegsest sünnist lõpetades katsetamisjulguse ja üha agressiivsema uudisteagentuuri filosoofiaga. Ühes aga ei kahtle keegi, kes Delfis töötanud või siinsete inimestega suhelnud — Delfi-rahva töökus, positiivsus ning pealehakkamine on teinud meist Eesti suurima.

Kuigi käes on 2009. aasta, siis emotsionaalselt on ühiskonnas sarnased hirmud kui kümme aastat tagasi. Enam ei kardeta, et nett kaob ja lennukid jäävad õhus seisma, aga pangaautomaatide vaikimisest räägitakse küll… Nagu ka riikide abikäest — mitte selleks, et vaid riigi toega pimeduses hakkama saada, vaid selleks, et valguses õigeid valikuid teha. Kui 1999 valitses maailma millenniumihirm, siis täna on hirmutajaks vinduv majanduskriis.

Netiajakirjandusele ehk Delfile on tänane kriis gaasipedaali vajutamiseks ainuõige aeg. Kehv aeg aitab ajakirjanduses igal mängijal leida kiiremini koht, nägu ja tulevikuks jooksurada. Delfi on panuse teinud — tugevate teksti-, foto- ja videouudistega tuleb ehitada vundament, mille ümber õitseks rahva arvamus, kommentaarid ja ajakirjalikumad lood, lisaks elulõngana teenused ja soovitused vaba aja veetmiseks. Seda kõine nii eesti kui vene keeles.

Ilusad märksõnad eeldavad palju järjepidevat tööd, julgust kiirustada ja eksida, aga kokkuvõttes lugejate ausat teenimist. Tuleb kirjutada sellest, mis tähtis ja oluline, tuleb osata kuulata ja arvestada rahva arvamusega, tuleb leida sündmused ja hetk, mil veelgi julgemalt visata väljakutse televisioonile.

Ambitsioonidest Delfil puudu ei tule, sest kui poleks ambitsioone ja julgust, oleks Delfi loojad 1999. aasta sügisel samuti ostnud tikke ja seepe ning oodanud, millal kaob elekter, internet ja elu planeedil Maa…

Täna osaleb Delfi võidujooksul — me ei taha olla pelgalt võidujooksjad, vaid esijooksjad, kellega arvestatakse ja kelle tuuleski liikuda on auasi. On selge, et Delfi ja üleüldse netiajakirjandus dikteerib üha enam lehtede ja televisiooni arengut ning nägu. Ainult et arengutempo vaid kasvab — see, mis enne juhtus 10 aastaga, juhtub nüüd mitu korda kiiremini.

Kas ja millal saabub vaiksem periood? Usun, et seda saame hinnata 2019, mil Delfi tähistab 20. sünnipäeva. Ja nagu ikka — siis, takkajärgi tarkusega, oskame ajalugu kõige paremini hinnata. Täna jääb õhku mitu küsimust, neist intrigeerivamad: kust vaadatakse aastal 2019 telerit ja kui paljude inimeste käes krabiseb veel paberleht?

Delfi rolli rahva meediatarbimise muutmises ei tasu alahinnata — progressi vastu ei aita jonn ega umbusk.

Vaata, millised me ise olime 10aastastena.