Baari Gaerbezz (baari.gaerbezz@mail.ee) on kõigile arusaadavalt baarikärbes. Elab pidevas melus ja suitsuvines, olles vist ka ise kogu aeg vines. Baari värk.

Tinkivinki “bränd” jälle ei vasta Delfi sõbralikul ja subjektiivsel hinnangul eriti hästi sellele, mis teletupsuga assotsieerub. Kujutage ette, mis sõnu ta eile kasutas: “silmakirjalikkus, judaism”, isegi “armastusejutlustamine…” Kas see on siis kellegi teletupsu sõnavara, teletupsu sõnavara lagi on kalli-kalli!

Mida nimi inimese kohta ütleb? Peaks ütlema küll, eriti kui nimi on inimese enda valitud. Näitab tema eelistusi, seda, kellena ta olla tahab ja on osa võrguidentiteedist, mis ei pruugi tihti inimese tegeliku eluga kattuda. Näitab vaimukuse astet ja natuke silmaringi ka. Mõnede nimede väljatšekkimine võttis meilt hea jupi aega, seega komplimendid autoritele.

Võrgunimed on päris lai teema, mis annaks filoloogidele või psühholoogidele materjali mitme diplomitöö jagu, kui ainult keegi viitsiks uurida. Aga enese- (ega teiste) paljastamist pole siin muidugi vaja, see kaotaks virtuaalisikute võlu.

Mõnede tuntud siin väitlejate võrgunimi on niigi täpselt seesama, mis pärisnimigi, tõenäoliselt ka isiklik arvamus. C@D jälle teab mitmeid inimesi, kes siin kirjutavad hoolega ja on kindla identiteediga, aga “päris” elus arvavad ilma asjadest ikkagi veidi teistmoodi kui siin. Teine identiteet on ju meelelahutus, nagu rollimäng.

Keegi meie kommentaatoritest märkis kunagi õigesti: Delfi ei ole anonüümne, siin on kindlad isikud ja väljakujunenud tavad. Tõsi küll, nende isikute nimed on natuke teistmoodi kui passis, aga keda see huvitab? Delfi on (taas kellegi tsitaat vabas vormis) lakmuspaber sellele, kui hästi suudab spetsialist oma mõtteid laiale ringile selgeks teha. See on teatavasti üks harituse olulisi tunnuseid.

Mida siis arvata, mis on anonüümsuse head ja halvad küljed? Ja mis suunas edasi minna?

Muide, üks kahvripühvel ehk Syncerus caffer elab ka Eestis — Tallinna Loomaaias, nagu me igaks juhuks järele uurisime. Syncerus caffer on raamatu “Loomade elu” andmetel kõige võimsam tänapäeva pärisveislane, kes toitub öösiti, aga päeval lesib puu all või jõemudas. Hoolimata kohmakast kehaehitusest jookseb üsna nobedasti — kuni 50 kilomeetrit tunnis.