Aususe mandaat

Viimasel ajal olen leidnud aina sagedamini ja sagedamini ajakirjandusest maksuinglite tegevusega seonduvaid artikleid ja pöördumisi.
Lähenemas on ka kohaliku omavalitsuse tasandi valimised ja siis riigikogu valimised.

Need kaks ülalnimetatud teemat saab kokku viia ühel kattuval suurusel — ettevõtete tulumaksuvabastus. Siinkohal tänu võimuteostajatest ühiskonna huvide esindajatele, et selline võimalus ettevõtluses ausat tulumaksu rida ajada välja pakuti ja ka teostati. See oli märkimisväärne samm, nüüdseks palju populaarsust kogunud erinevate ühiskondlike kokkulepete taustal. Võimu teostajad tegid oma valijatega diili — Teile maksuvabastus, meile selle protsessi tulemusel tervenenud majandustegevusest laekuvad muud maksutulud.

Inimestele pakuti välja olla aus, jätta aasta lõpul higistamata, lõputuid ja probleeme tootvaid skeeme üllitamata või nende üllitamist vähendada. Üks potentsiaalne riigikuulekuse ja reeglite keerutamise ahvatlus oli likvideeritud.

Nüüd pakutakse osade võimu teostajate poolt välja idee, viia üksikisiku tulumaks 20%-ni. Ka sellel ideel on ajakirjanduses läbi jooksnud poolt, natuke poolt, vastu ja natuke vastu argumente. Kuid mul on õnnestunud näha seda ideed veel ilusama numbri säras. Kui 20% tulumaks on 6% väiksem eelmisest üksikisiku tulumaksumäärast ja on määratud võitma võimalike valijate südameid, siis järjekordse aususele ja kooskõlas eksisteerimisele kutsumise võtmes on sama number teise külje alt 10%.

Näiteks: Kui 26% tulumaks, teeb dividendide väljamaksmisel 1 netokrooni hinnaks umbes 35 senti, ehk 35%, mis tuleb eraldi sellest konkreetsest dividendi summast tasuda, siis 20% tulumaks, juhul kui see kirjutatakse sisse ka tulumaksureeglite dividendi osasse, 26/74 asemel, 20/80, siis teeb see 1 dividendi netokrooni riiklikuks hinnaks 25 senti, ehk 25%. Mis tähendab aususe kokkuleppega ühinenud inimestele sellest vaatenurgast 10% maksualandust.

Nimetatud maksukokkulepe ühiskonna eri poolte vahel võib küll tekitada pingeid teiste maksude määrades, ja kohaliku omavalitsuse tulude planeerimise tasandil, kuid võimaldab ühiskonna ühe tala, ettevõtluse viljelejatel ja teise tala, maksukogumise viljelejatel, oma koostööd jätkuvalt arendada. Ühelt poolt aina odavnev aususe hind ja teiselt poolt üha arenev võimu teostajate tahe mitte rünnata väärtuse loojaid otse ja lagipähe, vaid anda neile võimalus aina rohkem ja rohkem ise juhtida oma tulusid ja kulusid. Tarbin rohkem, tasun ka rohkem riikliku keskkonna eest.

Ettevõtjale on igasugune tulumaks eelkõige kulu ja alles siis riigi poolt ümberjagatavate tulude allikas, mida kergem ja läbiarutatum on see maksuallikas, seda lihtsam on selle ideed ühiskonnas müüa ja täitmist tagada.