Leoniidid ilmuvad 18. novembril kella nelja ja viie vahel öösel Lõvi tähtkujust, mis tõuseb Eestis südaöö paiku. Koidikuni on siis aega ja ka Kuud pole segamas.

Astronoomid oletavad, et leoniidisaju põhjustab Maa sattumine Temple-Tuttle’i komeedi lagunemisel tekkinud gaasist ja tolmust koosnevasse miljonite kilomeetrite pikkusesse sabasse. Maa atmosfääri suure kiirusega tungivad tolmuterakesed võivadki luua aukartusejudinaid ja vaimustuskiljeid tekitava vaatemängu, mille kõrval kahvatub ka kõige kallim millenniumiilutulestik. Tormiks nimetatakse tähesadu, kus tunnis langeb tuhandeid meteoore.

Meteooriuurijate arvutused näitavad, et leoniiditorm võib korduda iga 33 aasta järel. 1876. aastast pärinevad ühe Lõuna-Carolina plantaatori mälestused: «Ärkasin kõige kohutavamate karjete peale. Tõusin, võtsin oma mõõga ja astusin uksele. Karjusid 700 istanduses töötavat neegrit, osa neist lebas liikumatult maas, teised sirutasid käsi üles, paludes jumalal end päästa. Pilt taevas oli tõesti hirmuäratav, meteoorid kukkusid kõikides ilmakaartes maa poole, tihedalt kui vihm. Maailm näis põlevat.»

Tartu Tähetorni koduleheküljelt www.obs.ee võib lugeda juhendit, kuidas käituda tähetormi puhul, kuidas meteoore loendada. «Kõigepealt tuleb end soojalt riidesse panna ja minna pimedasse kohta,» ütles Helle Jaaniste, kes kavatseb leoniide varitseda koos teiste astronoomiahuvilistega Jänedal. «Kuigi kõige heledamad meteoorid paistavad ära ka Tallinna ja Tartu südalinna.»

Jaaniste ütles, et vaatlemisel võib takistuseks kujuneda pilvitus. Novembri lõpp on Eestis üks kõige pilvisemaid aegu aastas.

Kahjuks pole võimalik tähesadu tunnipealt ette ennustada, leoniidid võivad taevasse ilmuda ka üks öö varem või hiljem. Jaaniste soovitab hilistel uitajatel silmad lahti hoida ja tulejuttide nägemisel öö läbi mängivatesse raadiojaamadesse helistada, et teisedki ärkvelolijad õue astuksid: «Tähesadu ennustada ja oodata on raske, aga palju kurvem oleks see maha magada,» lausus ta.

Midagi võib juhtuda ka juba 11. novembri õhtul kell 21.45, kui Maa kohtub tänavu mais avastatud komeedi C/1999J3 sabaga. Et selle komeedi tiirlemisperiood on 63 000 aastat, ei leidu neid, kes mäletaksid eelmist C/1999J3 põhjustatud tähetormi.