„Meil lehvivad vallamaja lipu ümber eile õhtul politseist maha jäänud lindid,” muigab Madisson. „Et meil on nagu politseiriik.”

Tiit Madisson on Delfile kõneldes selgelt väsinud, ent tema hääles on küllaga trotsi. Neljapäeva õhtu hakul ilmusid hämaruse varjus politseinikud, valitsuse korraldus pihus ja viisid kraanaga ära Saksa armees sõdinud eestlaste auks püstitatud mälestusmärgi.

„Juhan Partsi tegevus on selgelt ebaseaduslik,” lausus Madisson Delfile. Kui midagi on valesti, siis ajatakse neid asju kohtu teel, mitte pimeduse varjus paberi ja politseieskordi saatel, lisab ta.

Korralduse monument Lihula kalmistult riigi eemaldada andis valitsus regionaalministrile ja siseministrile neljapäeval. „Valitsus on seisukohal, et Lihula kalmistule riigi maale omaniku loata püstitatud rajatis on ebaseaduslik ja kahjustab Eesti riigi mainet, vaatamata selle algatajate eesmärkidele. Eesti valitsus ei pea kohaseks, et Eestis rajatakse mälestusmärke, mida on tõlgendatud kui katset mälestada Eestit okupeerinud totalitaarseid režiime,” on kirjas valitsuse pressibüroo neljapäeva hilisõhtul saadetud teates.

Madissoni sõnul näitab neljaõhtune vahejuhtum, et nüüd peab vald vist hakkama iga haua kaevamiseks minema valitsuselt luba küsima — ikkagi riigimaa. „Selles pole vallad süüdi, et riik pole suutnud maad munitsipaliseerida,” nentis Madisson. „Siit tuleb kindlasti kohtu-asi!”

Madissoni sõnul on politsei õhtune jõumäng kohalikke inimesi kõvasti ärritanud — mitmed lähiümbruse punamonumendid on punase värviga üle plätserdatud ning ühele on ilmunud isegi kiri: „au Juhan Partsile”.

Valitsus hindab kõrgelt eri okupatsioonide ajal Eesti iseseisvuse ja vabaduse eest võidelnud inimeste vaprust ja peab oluliseks nende mälestuse jäädvustamist. Samas on valitsus seisukohal, et Lihula mälestusmärgi teostus on ebaõnnestunud ja ei täida oma peamist eesmärki — jäädvustada Eesti vabaduse eest võidelnute mälestust, vaid heidab sellele hoopis varju, seostades selle võitluse Eestit okupeerinud totalitaarse režiimiga.

Valitsus on seisukohal, et Eesti vabaduse eest võidelnute mälestust tuleb jäädvustada väärikalt, austades nende inimeste tegelikke eesmärke ja motiive, mitte neile teiste poolt pealesunnitud mundrit.

Valitsus on valmis tegema koostööd kohaliku omavalitsusega, et rajada mälestusmärk Eesti vabaduse eest võidelnutele.