Parteid ootavad riigikohtu otsust
Samas jääb tema sõnul arusaamatuks, millistele põhiseaduse paragrahvidele viitab president, nimetades seadusemuudatust põhiseadusega vastuolus olevaks.
“Nii jääb mulje, et presidendi argumentatsioon on pigem poliitiline kui juriidiline,” ütles Sester. “Vabariigi valitsus on toonud välja kõik argumendid, mis kaitsevad ja abistavad üürnikke ning pakkunud välja lahendused täna kehtiva põhiseadusliku riive asjus.”
Keskerakonna infojuht Evelyn Sepp ütles BNS-ile, et Rüütli otsus oli väga riigimehelik. “Keskerakond tervitab seda julget sammu ja leiab, et see on igati õigustatud ja õiglane ühiskonna kui terviku suhtes,” lisas ta. “Ühtlasi annab see valitsusele ja riigikogule uue võimaluse leida tasakaalustatud realistlik lahendus, mis ei riivaks kellegi õigusi.”
Sepa sõnul ei arvesta Riigikogus jõupositsioonilt läbi surutud otsused reeglina ühiskonna tasakaalustatud huve ja kaldudes hoolimatult ühe või teise kitsa huvigrupi kaitsele kahjustatakse märksa suuremaid väärtusi.
“On selge, et tegu ei ole omanike — üürnike vahelise vaidlusega ja riik ei saa panna kumbagi gruppi kahjukannataja staatusesse,” lisas ta. “Riigikohus peab antud vaidluses andma hinnangu kas Eesti kui õigusriik soosib riiklikku omavoli või mitte.”
Keskerakonna infojuhi sõnul väljendus omavoli antud küsimuses valitsuse käitumises, kui see jättis täitmata riigikogu otsuse riikliku elamuehituse programmi rakendamiseks.
“Valitsuse tegevusetusega ongi riik väljendanud omavoli ja rikkunud sellega nii omanike kui üürnike õigustatud ootusi ja õiguskindluse põhimõtet. Neid tuleb aga omandireformi põhiseaduspäraseks lõpetamiseks vääramatult tunnustada ja kaitsta.
Sepp lisas, et majandusminister Meelis Atoneni õigustused laenugarantiidest või inimeste sundkolimisest teistesse Eesti piirkondadesse on paraku lihtsalt eluvõõrad ja asjakohatud.
“Küsimus on paljus selgelt õiguslik, mitte pelgalt majanduslik, mida saab lahendada sotsiaaltoetuste suurendamisega,” ütles ta. “Paraku on riigil tänase olukorra tekkimisel ja jätkumisel võtmeroll ja viimane aeg on senine tegevusetus lõpetada.”
Reformierakonna fraktsiooni esimehe Peep Aru sõnul on presidendil õigus vaidlusaluste seadustega riigikohtusse pöörduda ja keegi pole selle vastu, et president oma õigust kasutab. “Küllap on siin tegemist vaidlusega, millega tuleb ka see instants läbi käia,” ütles ta. “Las kohus vaagib ja otsustab, kes seadus on põhiseadusega vastuolus või mitte.”
Samas kinnitas Aru, et Reformierakond on jätkuvalt veendunud vajaduses üüri piirmäär kaotada. “See oli õige otsus ja midagi üleriigiliselt traagilist ei juhtu, kui piirmäär kaob,” ütles ta. “Ka see on teada, et on olemas rumalaid omanikke ja ka sundüürnikke, kuid sellepärast ei saa protsessi seisma panna.”
Rahvaliidu fraktsiooni esimehe Jaanus Männiku hinnangul oli presidendi teisipäevane otsus igati loogiline ja tuleneb seisukohtadest, millele tuginedes president üüri piirmäära kaotava seaduse juunis välja kuulutamata jättis.
Ta lisas, et on olemas teemasid, mille puhul tuleb riigikohtu lahend ära kuulata ja praegune palju vaidlusi tekitanud küsimus kuulub nende hulka. Männik meenutas, et mitmel puhul pöördus riigikohtusse ka eelmine riigipea Lennart Meri, kes seal mõnel puhul kaotas, mõnel puhul võitis.
Fraktsiooni esimees kordas Rahvaliidu seisukohta, et üüri piirmäärade kaotamine praegu ja sellisel kujul ei ole tasakaalustatud otsus ning asetab sundüürnikud raskesse olukorda.
