Rüütel lepitas üüri piirmäära üle vaidlejaid

President Arnold Rüütel kohtus esmaspäeval Kadriorus üüri piirmäärade alase avaliku diskussiooni osapooltega ning kutsus neid otsima kõiki rahuldavat varianti.

Kohtumisel osalesid majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen, riigikogu majanduskomisjoni aseesimees Sven Sester, riigikogu Keskfraktsiooni esimees Vilja Savisaar, Eesti Üürnike Liidu juhatuse esimees Helle Kalda ning Eesti Õigusjärgsete Omanike Liidu volikogu esimees Pärtel Tõnsberg.

President tutvustas kohtumisel oma seisukohti, mille alusel jättis ta välja kuulutamata riigikogus 15. juunil 2004 vastu võetud ning üüri piirmäära kaotava seaduse. Kohtumisel osalenud tutvustasid oma argumente antud diskussioonis, teatas presidendi kantselei avalike suhete talitus.

Järgnev arutelu keskendus üüri piirmäärade kaotamise erinevatele võimalustele, mitte küsimusele nende võimalikust allesjätmisest. Arutelus osalenud olid ühisel arvamusel, et kehtiv õiguslik võimalus, mis annab kohalikule omavalitsusele õiguse kehtestada üüri piirmäärad omanikele tagastatud eluruumides, ei too lahendust omandireformi läbiviimisel tekkinud probleemidele.

Presidenti nõustava õigusekspertide komisjoni esindaja professor Arno Almann tutvustas omandireformi eesmärke ja reformi reguleerivate seaduste koostoimet kehtivas õigussüsteemis. Ekspertide poolt väljatöötatud analüüs oli ka alus presidendile tema otsuses jätta seadusemuudatus välja kuulutamata.

Almann tõi oma esinemises välja omandireformi kaks keskset eesmärki 1991. aastal seadusandja poolt vastu võetud omandireformi aluste seaduses. Esimene eesmärk oli omandisuhete ümberkorraldamine omandi puutumatuse ja vaba ettevõtluse tagamiseks, omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamine ning eelduste loomine turumajandusele üleminekuks.

Teine eesmärk oli, et vara tagastamine või kompenseerimine endistele omanikele või nende õigusjärglastele ei tohi kahjustada teiste isikute seadusega kaitstud huve ega tekitada uut ülekohut.

“Sellise kohustuse võttis riik endale seadusega kolmteist aastat tagasi,” ütles Almann. “Mõlema seaduses kirjapandud eesmärgi suhtes peab õiguskord, sealhulgas ka kõnealune seadusemuudatus, tagama kõigi osapoolte tegevuseks õigusriigile omase õiguskindluse.”

Kohtumisel arutati erinevaid meetmeid, mis võimaldaks eluasemeturgu korrastada ning selles osas omandireformi lõpule viia. President rõhutas riigikogu ja valitsuse rolli tähtsust nende väljatöötamisel ja elluviimisel. Ühtlasi toonitas Rüütel, et Eesti kui terviku huvides oleks osapoolte koostöövalmidus.

President kutsus osapooli üles omavahel kohtuma veel enne, kui riigikogu asub küsimust uuesti arutama, et ühise laua taga leida nii üürnike kui omanike, samuti nii riigi keskvõimu kui kohalike omavalitsuste jaoks aktsepteeritavad lahendusvariandid.