Euroopast toob sõiduki vaevata
Ostetav mootorratas asus Dortmundis, 2000 kilomeetri kaugusel Tallinnast. Ostja otsus oli tuua ratas Eestisse üle kõikide uute liikmesriikide piiride, mis Eesti ja Saksamaa vahele jäävad, et veenduda, kas tõesti on piirid eestlaste ees avanenud.
Piirid
Mind on alati tõmmanud autoga Euroopasse ja alati olen ma pidanud tundma end teisejärgulise inimesena ametnike ükskõikse pilgu all. Suhtusin üliskeptiliselt Euroopa Liiduga ühinemise järel kostvasse kärasse, et nüüdsest on eestlane võrdväärne kõigi ülejäänud ELi liikmesriikide kodanikega ja liikumine ELi riikides vaba.
Saksamaale jõudmise hetkeks oli mu skepsis hajunud — mul ei kulunud piiriületusteks rohkem aega kui autoaknast passi ulatamine ja tagasivõtmine ilma ühegi lisaküsimuseta. Minust oli üleöö saanud eurooplane.
Via Baltika
Via Baltika idee — kiirtee Euroopasse — oli kunagi ilus unistus. See unistus on täitumas. Eesti Via Baltika on peaaegu valmis, vaid paarkümmend kilomeetrit Pärnu ja Tallinna vahel ootab veel uut katet. Sarnane olukord on Lätis, kus teedehitus pidurdab liikumist Riia ja Bauska vahel. Leedu Via Baltika osa on valmis ja pakub sõidunaudingut koos võimalusega maksta altkäemaksu Leedu politseinikele.
“Sellise kiiruse eest (124 km/h) on meil suured trahvid, 400 litti (umbes 1800 krooni),” ütles politseinik. “On vist jah,” ütles Peeter. “Teil Eestis on ju veel suuremad?” “Jaaaaaa,” ütles Peeter. “Aga 200 liti eest me unustame selle asja.” “Mul on kuus last, tahate, ma näitan pilte?”v“EI!!”
Ja Peeter tõi pangaautomaadist 200 litti ning kauples trahvi 150 liti peale.
Osturetke kõige raskem osa on Poola läbimine, sest kiirteed pole veel valmis, kuid liiklusintensiivus on sama suur kui Saksamaal.
Ostutehing
Dortmundis elaval Andreas Schaafil on neli kõrvarõngast ja Suzuki GSX-R. Ronin ratta selga, et seda proovida, nagu ma prooviksin ka Jõgevalt ostetavat sõidukit.
“Sa ei saa sõita,” ütleb ehmunud Andreas. “Miks?” “Suzuki on arvelt maas, tal pole kindlustust.” “Kas teil ei sõida siis keegi ilma kindlustuseta?” “Muidugi mitte!” “Kas teil on suured trahvid?” “Jaa, genau.”
Ratas on korralik, liigub hästi. Ostame selle. Peeter laob eurod lauale ja me saame pisikese paberilehe, kuhu Andreas on kirjutanud lepingu — ta müüb ratta Peetrile. Kõik. Sõidame vormistuspunkti.
Tagasitee
Vaid ühel piiril küsiti meilt lisaküsimusi — Poola piiril. “Palju ta välja läheb? Kas tagarattal sõidate?” Kui Peeter ütles, et ei sõida, kaotasid piirivalvurid meie vastu huvi.
Uskumatu, aga tõsi — Dortmundist on sama lihtne sõidukit osta kui Jõgevalt. Ainult kauem tuleb sõita. See-eest mahuvad ostuhinna sisse kiired Saksa teed, suur ja sõbralik Poola, väike ja armas Baltikum.
Esseni suurimal autoturul saab hakkama ka saksa keelt oskamata
Saksamaalt autot ostes saksa keelt vaja osata pole. Esseni suurimal autoturul, kus me tsikli ostu-müügi vormistasime, töötavad ukrainlased, jugoslaavlased, türklased ja grusiinid. Sakslased sealt autosid ei osta, annab meile kommentaari Ukrainast pärit juut, kes müüb türklastelt ostetud autosid leedukatele. Tema äri on illegaalne, ta ei soovi mingit vihjet oma nimele, isegi mitte eesnimele.
See on suur äri. Vaid laupäeval tegutsev autoturg, mis on sama kuulus kui Kadaka autoturg Tallinnas või lennuvälja turg Tartus, müüb päevaga tuhandeid autosid, mida sealsamas treileritele laaditakse.
Sergei ja Raik, kes kohapeal töötavad ja hoolitsevad paberite vormistamise eest, on lahked ja mõnusad sellid.
“Oo jaa, just võttis Vene telekanal meilt intervjuu,” ütles Sergei. “Ja nüüd teie. Jah, pärast ELi laienemist on müük suurenenud. Näiteks pole me siin kunagi poolakaid näinud, aga täna oli neid palju. ELi laienemisest alates ostavad kõik, kogu Ida-Euroopa.”
Grusiin Saavale on autoäri elukutse. Ta ei saa aru, miks me oleme üle 2000 euro raisanud mootorratta peale, kui sama raha eest võib osta Mercedese. “See Mersu maksab 2700 eurot, aga see uuem — 4000,” näitab ta oma oste.
Vaadates kümneid tuhandeid platsil seisvaid autosid, on mulle selge: kui eestlased omal käel Euroopast autosid tooma hakkavad, pöörab see Eesti autoturu pea peale.
Eraisik saab nüüdsest kasutatud auto Eestisse tuua viiendiku odavama hinnaga
Alates maist saab eraisik kasutatud auto ELi liikmesriigist Eestisse tuua käibemaksuta, mis osa automüüjate sõnul peaks tähendama üldist autode hinnalangust.
“Ei oska sada protsenti kinnitada, kas hinnad lähevad odavamaks, kuid käibemaks kadus sissetoomisel ELi riigist kasutatud autol ära,” ütles Info-Auto Pärnu esinduse müügikonsultant Martin Pütsep.
“Kui eraisikuna osta näiteks Saksamaalt kasutatud auto, siis mingit lisamaksustamist Eestis juurde ei tule. Näitlikult pole vahet, kas osta auto Võru autoplatsist või Saksamaa autoturult, liidusisest topeltmaksustamist toimuda ei tohi.”
Kenno Kaupmees Eurost Autost nentis, et selliseid eraisikuid on väga vähe, kes auto otse välja ostavad ja kogu asjaajamise ise läbi teevad.
Kalju Holzberg Pärnus asuvast MDM Autost usub, et hinnad langevad. “Euroopast toodud kasutatud autod lähevad kindlasti odavamaks tolli ja käibemaksu võrra, kaudselt hakkab see mõjutama ka juba kohapeal olevate kasutatud autode hindasid,” ütles ta. “Usun siiski, et see hinnalangus toimub järk-järgult, kuna enamikul kasutatud autode vedajatel on ka kohapeal olev varu vaja maha müüa ja kindlasti mitte kahjumiga,” lisas Holzberg.
“Autode registreerimine ja sissevedu on oluliselt lihtsustunud ja see meelitab paljusid ostjaid ise autodele järele minema ning kuna jäävad ära vahendajad, siis tuleb selle auto hind kliendile odavam,” ütles Tanel Alliksaar Viljandi firmast LX Motors.
“Ei saaks öelda, et kasutatud autode toomine teistest ELi riikidest palju lihtsamaks oleks muutunud. Mõned dokumendid ja aruanded on asendunud teistega,” rääkis kasutatud autisid importiva E-Autoline’i juht Tauno Pank. “Kokkuvõttes ei ole autode EList soetamisel automüügifirmade tasutavad maksusummad oluliselt muutunud ja see ei anna põhjust ka oodata autohindade suurt muutumist lähiajal,” lisas Pank.
Sama kinnitasid veel mitmed automüüjad. “Ära on kadunud ainult tollilao kulu, mis oli ca tuhat krooni auto kohta, paberimajandus pole sugugi lihtsamaks läinud,” ütles Eurost Auto automüügi konsultant Kenno Kaupmees. “2004. aasta alguses hakkasid Saksamaal autode hinnad kerkima, kuna sakslane tundis ette, et turgu tuleb ELiga juurde.”
Autode odavnemist ei usu ka Tallinnas asuv Auto ja Karavan OÜ ning Tartus asuv Juno Autoaed.
Samuti Tartus asuv Nooruse Autoaed jääb erapooletuks, öeldes, et üleüldine hinnatase peaks samaks jääma.
Eraisik endale ostetud autolt makse maksma ei pea
Teise liikmesriigi maksukohustuslane müüb kasutatud kauba
erikorra alusel:
tavakorra alusel:
Eesti maksukohustuslane müüb kasutatud auto edasi
erikorra alusel:
tavakorra alusel:
käibemaksukohustus Eestis
ei teki:
tekib:
Tsikkel kätte 7000 krooni odavamalt
sõiduki ostuks tehtud kulutused
müügihind Eestis 49 000 kr
Allikas: Sverre Lasn
