Kui keerad rooli, lülita mobiiltelefon välja

Eestis läheneb mobiiltelefoni kasutajate arv poolele miljonile ja suur osa neist on ka sõidukiomanikud. Pole vahet, kus, millal seltsi- ja ärijutud maha peetakse — tänaval kõndides, sõidukiroolis istudes või restoranis lõunatades — selleks pihutelefon soetatigi, et olla ise kättesaadav ja saada kätte teised mis tahes hetkel.

Äripäeva seisukohast tuleb siiski piirata mobiiltelefoniga kõnelemist sõiduki juhtimise ajal.

Mobiiltelefon on hea abiline kiirele inimesele, ent ta on tahtmatult enesega kaasa toonud ootamatu probleemi: pihutelefoniga kõnelemine sõidu ajal viib sõidukijuhi tähelepanu liiklusest kõrvale. See tekitab ohtlikke olukordi.

Paljud sõidukijuhid kindlasti ei tunneta siin enda jaoks ohtu ja on sada protsenti veendunud, et nad on head juhid. Mõni juht tõesti teeb rooli keerates sada imet ja pole aastaid ühtki õnnetust põhjustanud. Üks asi on olla iseendas kindel, kuid liikluses ei olda üksi.

Keeldude ja käskudega pole muidugi võimalik liikluskultuuritust välja juurida. See probleem on üldisem. Piirang on vaid üks mõjutusvahend, samas odavamaid liiklusohutuse tagamise abinõusid.

Teine asi on, kuidas tõestada, et õnnetuse põhjustas just telefoniga kõnelemine. Suurbritannias suudeti mullu tõestada seda kuuel juhul, kuigi sama kahtlus oli ülal rohkem kui tuhande õnnetuse puhul.

Iisraeli kõrgem kohus viis asja absurdini, mõistes õigeks mehe, kes sai karistuse sõidu ajal mobiiltelefoni kasutamise pärast — kohtule tundus usutav mehe jutt, et too puhastas sõidu ajal telefoniantenniga kõrva. See on vesi piirangute vastaliste veskile — kui juba kohus ei pea seadusest midagi, siis...

Esimese küsimusena torkab neile aga kindlasti pähe , miks pole “mobiilseid” roolikeerajaid ohjeldanud näiteks Soome ja Rootsi, kuigi neis riikides on kõige enam mobiilikasutajaid. Vastus peitub ehk küsimuse teises pooles, lisagem siia paar märksõna: Nokia ja Ericsson. Samas on Soomes debatid sel teemal juba käivitunud.

Mandrieurooplased on rangemad: tosin Euroopa Liidu liikmesriiki ei luba juhil sõidu ajal telefoniga vestelda, mõnel pool on erand tehtud käed-vabad-telefonidele. EL ei ole siiski seda oma liikmesriikidele kohustuslikuks teinud. Ilmselt on vaid aja küsimus, millal EL sinnamaani jõuab. Probleem lihtsalt on uus ja seetõttu pole meil ka põhjalikke uurimusi varnast võtta.

Keelamise vastalistele mängib see kätte tugeva argumendi: kus on andmed, mis kinnitavad sõidu ajal pihutelefoni kasutamise otsest mõju liiklusõnnetustele. Eestis pole seda tõesti uuritud, mujal aga küll.

Näiteks mullu RosPA (The Royal Society for the Prevention of Accidents) tellimusel Astoni ülikoolis valminud uurimus näitas, et mobiiliga kõnelemine suurendab oluliselt liiklusõnnetuse riski ning pole vahet, kas juht kõneleb pihu- või käed-vabad-telefoniga, on tegu automaatkäigukastiga või käsijuhtimisega sõidukiga. Ja — liiklusoht püsib veel minuti pärast kõne lõpetamist.

Eesti võiks erandina siiski lubada käed-vabad-telefoni kasutamist, edaspidine sõltugu juba liikluskultuurist.