“Alanud palgaläbirääkimistel haiglate liidu ja sotsiaalministeeriumiga leppisime põhimõtteliselt kokku, et arstide palgad võiks kolme aasta jooksul kahe keskmise palgani tõusta,” ütles Eesti Arstide Liidu juhatuse liige Peeter Mardna Eesti Päevalehele. “See oleks realistlik plaan ja tähendaks aastas 10-15-protsendilist palgatõusu.”

Möödunud aastal kasvasid arstide palgad viiendiku võrra ehk 40-krooniselt tunnitasult 50 kroonile.

Mardna sõnul ei saa töötasu Eestis võrrelda teiste riikide arstide omaga. “Aga kahekordne keskmine vastaks Euroopa tavadele, et arstid teenivad minimaalselt 2-2,2 riigi keskmist palka ning õed peaksid teenima ühe keskmise või veidi üle selle,” ütles ta.

Hiljaaegu otsustas Tartu Kirurgide Selts nõuda kahekordset miinimumpalka. Tallinna Kirurgide Seltsi esimehe Jaan Teppi sõnul asuvad pealinna kirurgid koos Tartu kirurgidega Eesti Kirurgide Assotsiatsioonis välja töötama kirurgide palganõudmisi.

Mardna sõnul ei soosi arstide liidu juhatus erialaseltside erinõudmisi.

Mardna sõnul peab ühiskond mõistma, et arstide väljavoolu peatamine kõrgema palgaga on hädavajalik. “Võib-olla arstide lahkumist kahekordne keskmine palk otseselt ei peataks, kuid õdede palga tõstmine ühe keskmise palga tasemele võiks praegu meditsiinist väljapoole jäävaid õdesid tagasi tuua,” ütles Mardna.

Möödunud aastal Tartu ülikooli arstina lõpetanud viiekümnest noorest 21 läks tööle välismaale.

Täiskohaga arsti keskmiseks palgaks peetakse praegu 8400 krooni kuus, kuid koos valvetasu ja muu lisatööga küünib see näiteks suure koormusega töötavatel kirurgidel 14 000 kroonini.