Samas kui Priit Hõbemägi Eesti Ekspressist ja Anvar Samost Postimehest on kuulutanud, et neid nende kirjade sisu ei huvita. Ajalehtede Liidu tegevjuht Mart Raudsaar on üritanud aga laveerida, avaldades lootust, et Rumm ise nende kirjade sisu avalikustab. 

Esialgu rääkisid Anvelt, Soonvald ja Hundimägi, et kirjad võisid paljastada Rummi rolli Toomas Hendrik Ilvese valimiskampaanias. Eelmisel nädalal esitas Delfi aga versiooni, et kirjavahetus võis heita valgust Ilvese ja reformierakondlaste rollile Rummi sokutamisel Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi kohale.

Kusjuures Rummile oli selles ametis mitmeid tõsiseltvõetavaid konkurente alates Indrek Tarandist ja lõpetades diplomaat Gitta Kalmetiga, kes kõik mingil arusaamatul viisil konkurentsist kõrvale lükati.

Kui Ilves tõepoolest Rummi uuele positsioonile jõudmisele kaasa aitas, siis nimetatakse seda tegelikult mõjuvõimuga kauplemiseks. Kaubeldav objektki on Eesti oludes märkimisväärne. Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi 7000-eurone kuupalk ületab tunduvalt Riigikogu liikme palka koos kõikide kuluhüvitustega. Kampaania lõpus avalikkusse jõudnud versioon Rummile planeeritud presidendi kantseleiülema kohast pole pooltki nii rasvane. 

Võib-olla teevad need salapärased gmailid asja selgemaks, aga siis ei pruugi see enam olla Onksioni ja Toobali, vaid Rummi ja Ilvese kirjade skandaal. Muidugi kui Kapos mõni asjasse puutuv kiri töö käigus „kogemata“ kaduma ei lähe. Delfi on oma kirjutises välja toonud selle loo hoopis uued tahud ja nüüd ei pääse enam kuidagi nende kirjade sisu avamisest kõrvale.

Delfi on esitanud avalikult kuriteo kahtlustuse, mille puhul peaks eriteenistus läbi otsima vähemalt presidendi kantselei. Muide, liigub aga veel üks versioon, mille kohaselt käsu Keskerakonna kontori läbiotsimiseks andsid just nimelt president või peaminister.

Loodan, et see pole tõsi, aga Eestis on kõik võimalik.