Eestlaste polaarjaama kritiseeritakse

Uus-Meremaal Waikato ülikoolis töötav Antarktika samblike ekspert Allan Green keelaks eestlastel oma polaarjaama rajamise lõunamandril, leides, et valitud koht jääb liiga lähedale alale, mida itaallased tahavad kaitse alla võtta.

Professor Greeni arvamuse avaldas ajaleht The New Zealand Herald, mis kirjeldas kaks aastat tagasi Antarktika lepinguga ühinenud eestlaste soovi rajada Rossi mere äärde jäävabasse oaasi suvebaas, kus oleks kaks 5x5 meetri suurust elamut, varjualune ja kütusehoidla, kirjutas Postimees.

Uus-Meremaa leht väidab, et jaam jääb Itaalia baasi naabrusse ja vaid kilomeetri kaugusele alast, mida itaallased tahavad kaitse alla võtta. Lisaks olevat seal hiljutise raporti kohaselt tähtis elukeskkond 20.000 Adeelia pingviinile ja 50 emasele Weddelli hülgele, kes seal igal aastal poegimas käivad.

Greeni sõnul on ta selle vastu, kui igaüks Antarktikasse oma baasi rajab ning sealne asustus nii kirjuks muutub. Teadlane leidis, et oma jaama ehitamise asemel võiksid eestlased Itaalia baasis töötada. Tema väitel olid itaallasedki eestlaste kavast kuuldes üllatunud.

Ka valitsustevälise keskkonnaorganisatsiooni Antarctic and Southern Ocean Coalitioni esindaja doktor Alan Hemming ütles, et uusi jaamu ei tuleks üksteise külje alla ehitada.

Eesti ekspeditsiooni projekti juhtiv välisministeeriumi nõunik Mart Saarso ütles Postimehele, et tegemist on vaid ühe teadlase, mitte Antarktika lepingu riikide seisukohaga. Ta lisas, et Uus-Meremaa lehe loos on mitu faktiviga. Esiteks ei asu eestlaste välja valitud koht kaitse alla võetavast piirkonnast mitte ühe, vaid nelja kilomeetri kaugusel.

Teiseks ei vasta tõele jutt itaallaste üllatusest. “See on väljamõeldud asi, sest itaallased ise aitasid meil jaama jaoks koha välja valida,” ütles Saarso. “Ja teiseks veendusime koos itaallasest keskkonnaohvitseriga, et meie tulevase jaama asukohas ei pesitse ühtki pingviini ning pole ka hüljeste lesilat.”

Saarso sõnul võivad artikli taga olla Uus-Meremaa territoriaalsed nõudmised Antarktikas, sest Eesti jaama asukoht asub just sellel maalapil. Selline suhtumine pole aga kooskõlas 1959. aastal sõlmitud Antarktika lepinguga, millega külmutati seitsme riigi nõudmised lõunamandri erinevatele osadele.

Eesti polaarjaam peaks rajatama 2007. aasta jaanuaris, ekspeditsiooni maksumus on umbes 26 miljonit krooni. Lõviosa sellest kulub uue laeva ja polaarjaama ehitamisele.