Türgi meedia: Norra veresaun on tõend kasvava islamofoobia kohta

Türgi meedia näeb verises kaksikrünnakus Norras tõendit kasvava islamofoobia kohta Euroopas. Kommentaatorid süüdistavad immigratsioonivastaseid parteisid moslemitevastaste tunnete üleskütmises. Euroopa poliitikuid süüdistatakse tegevusetuses paremäärmuslike rühmituste ohjeldamisel.

„Nad on äsja ärganud,“ kirjutas Türgi ajaleht Milliyet teisipäeval esiküljel De Volkskranti vahendusel, pidades silmas Euroopa poliitikuid. „Euroopa juhid on natsionalismi ja islamivastaseid tundeid sisepoliitilistel põhjustel üles kütnud. Nüüd, kui nad on Norra tapatööd näinud, avastavad nad, kui ohtlikku mängu nad mänginud on.“ Päevaleht Zaman kirjutab aga terroristi motiividest: „Ta pani toime massimõrva islamivastase revolutsiooni nimel.“

Zamani arvamusartiklis hoiatab Türgi akadeemik Gökhan Bacık kasvava võõraviha eest Euroopas. „Suur osa maailmast, Mesopotaamiast kuni Euroopani, on ajalooliselt piirkond, kus rahvused segunevad,“ kirjutab Bacık. „Katsed seda regiooni puhastada või homogeniseerida viivad vältimatult rassismi ja ekstremismini.“

Norra terrorist Anders Behring Breivik pühendab oma 1500-leheküljelises manifestis märkimisväärselt palju tähelepanu Türgile ja Türgi Vabariigi eelkäijale Otomani impeeriumile. Sõnad „Türgi“ ja „otoman“ esinevad tekstis 632 korda. Breivik näeb Euroopa ajalugu pideva konfliktina kristluse ja islami vahel ning nimetab end „Viini mõttekoolkonna“ järeltulijaks. Sellega vihjatakse Viini piiramisele türklaste poolt 1683. aastal. Kristlik allianss lõi türklased siis tagasi ja peatas türklaste marsi Euroopasse.

Breivik kutsub üles sõjale Türgi vastu, et endised Kreeka ja Armeenia alad tagasi võita. „Kasulikud oleksid bioloogilised ja keemiarünnakud, et infrastruktuur alles jääks.“

Türgi meedia mõistab, et need on äärmuslase sõnad. Siiski näevad paljud selles tõendit kasvava vastumeelsuse kohta islamiusuliste immigrantide suhtes Euroopas. USA gallupifirma Pew' küsitluse järgi arvab 70 protsenti türklastest, et erooplased on moslemite vastu vaenulikud. Seda on ligi veerandi võrra rohkem kui viis aastat tagasi.

Türgi parlamendi inimõigustekomisjon teatas, et saadab mitmetesse riikidesse delegatsioonid, et uurida vägivalda türgi immigrantide vastu. „Me arvasime, et rassism ei tule enam kunagi tagasi,“ ütles komisjoni esimees Ayhan Sefer Üstün. „Aga see on tagasi tulnud islamofoobia vormis.“