“Jutud kaebuste alusel Siberisse saatmisest on müüt!”

Kaitsepolitsei komissar Andres Kahar, kes on Eestis läbi viidud küüditamisi uurinud üle kümne aasta, ütleb, et võrreldes 1949. aasta märtsiküüditamisega teame me 1941. aasta juuniküüditamisest vähe, sest dokumente on vähe säilinud ja tunnistajad ammu surnud. Ilmselt jääb lõpuni kokku panemata detailne pilt — kes täpselt, mida ja kus küüditamise ajal tegi.

Küll aga võib Kahari sõnul küüditamiste puhul julgelt väita, et jutud kaebuste alusel kellegi Siberisse saatmisest on müüt, kirjutab

Õhtuleht

.

"Väljasaadetavad määras kindlaks NSV Liidu riikliku julgeoleku eest parasjagu vastutav institutsioon talle antud juhistest lähtudes, tehes seda konspiratiivselt ja üpriski lühikese aja jooksul. Valdavalt on kasutatud avalikke allikaid (arhiivid, ajalehed, teatmikud) ja ka riikliku julgeoleku arhiivis olevaid andmeid," ütleb Kahar intervjuu Õhtulehele.

"Ülioluline on allikakriitiliselt vaadata, millised on tõendid. Külajuttude põhjal kedagi süüdistama hakates on eksiteele minek praktiliselt kindel."