Erik Arro: Jumalat pole olemas

Religioonid ehk maailmavaated võib tinglikult jagada kaheks: teistlikud ja ateistlikud. Teistlikud ehk jumalausklikud religioonid on judaism, kristlus, islam, suures osas ka hinduism, ja ainuke ateistlik religioon on budism. Materialistlikku ateismi siin ei käsitle, kuna see eitab igasugust teispoolsust ehk nähtamatut maailma.

Teistid väidavad, et kõige algpõhjus on Jumal, kõikvõimas maailma Looja ja valitseja, kes on kõrgemal põhjuslikkusest ja kellest kõik alguse saab. Looja on kogu maailma kavandanud, kõik toimub tema plaani järgi ja aegade lõpus ta selle maailma ka hävitab. Budalased ei usu kõikvõimsasse olendisse, Jumalasse ega Loojasse, kes kõike määrab ja kõike valitseb. Budalased väidavad, et

maailm on tekkinud tühjusest

, iseenesest, teatud põhjuste ja tagajärgede tõttu. Maailm toimib karma seaduse ehk põhjuslikkuse korra järgi.

Olemine — olematus

Kui teistid väidavad, et Jumal on olemas, siis on see nähtus järelikult olemasolev — kuulub eksistentsi ehk samsaarasse — ning järelikult ei saa olla täiuslik. Sest olemasolu on pool tõde ega haara olematust — tühjust. Seetõttu teevad teistid täiuslikule tõele, ehk oma Jumalale, nagu nad seda nimetavad, suurt ülekohut, öeldes, et Jumal on olemas, sest eksistents on ebatäiuslik, kaduv, piiratud ja kannatuste rohke. Seega on ateistidel õigus, kui nad ütlevad, et Jumalat pole olemas. Nad on tõele selles küsimuses sama lähedal kui jumalausklikud.

Nähtuste olemus on tühjus

Budistlik tühjuse õpetus väidab, et kõik nähtused on olemuselt tühjad, nende põhiolemuseks on tühjus: “Kuju (aine) on tühjus ja tühjus on kuju.” Niisiis on algained, molekulid, aatomid, elusolendid, inimesed, jumalad ja ka Jumal olemuselt tühjus. Kui Jumal on tühjus, siis võib öelda, et tühjuses pole teda olemas. Olematus ehk tühjus tundub tõele lähemal olevat kui olemine, sest olemasolu on muutuv ja kaduv, seevastu tühjus on igavene, see ei saa kaduda. Tühjus on kõige algallikas, sellest kasvab välja kõik. Ja selles tühjuses, ruumis, asub maailm.

Budism väidab, et kui oleks olemas kõikvõimas Jumal, kes on kogu maailma loonud ja kavandanud, siis on ta kavandanud ka kõik tapmised, mõrvad, vägivalla ja kõik kuriteod. Kui aga mitte, siis ei ole ta kõige looja ja tegija. Ja kui ta pole täiuslik eesmärk, milleks siis tema poole kummardada ja palvetada?

Nukuteater

Kui kujutleda, et keegi Üliolend on kõik olendid loonud ja juhib nende tegusid, siis tekib paratamatult pilt nukuteatri direktorist, kes kõiki oma marionette niidist tõmbab — juhib vastupandamatu väe ja võimuga. Kui kõik toimub Jumala tahte järgi, siis pole inimestel ka põhjust millegi poole püüelda — kõik toimub niikuinii Jumala plaani kohaselt, olgu inimene kuri või hea.

Kurjus

Maailmas on nii palju kurjust, vägivalda ja ebaõiglust, et võimatu on ette kujutada, et selle kõige loojaks on armastav Jumal. Maailmas lokkav vägivald ja valu ei sobi kuidagi kokku ideega armastavast Loojast. Piisaks ju Jumalal end ilmutada riiki valitsevale türannile, sadistlikule mõrvarile, sõjapealikule või öelda kõva sõna lahingumöllus — ja kogu maailmas oleks rahu. Raske on kujutleda armastavat Jumalat vaatlemas ükskõikselt enda loodud olendite meeletuid kannatusi, kes võitlevad oma koha eest päikese all.

Võimatu ette kujutada, et Jumal lõi kihvade ja soomustega dinosaurused, ning vaatles siis mõnuga miljoneid aastaid, kuidas need peletised üksteist lõhki rebisid ja õgisid. Tuletame meelde, et saurused olid maa peal ammu enne inimkonda, enne kui Aadam ja Eeva olevat paradiisis kurjuse ehk ürgpatu põhjustanud.

Kari pimedaid

Teevidžaa pühakirjas räägib Buddha jumalausklikest, kes pole kunagi näinud Jumalat näost-näkku, ega tea kus Jumal on, kust ta tuleb ja kuhu ta läheb, kuid ometi püüavad teisi inimesi juhtida Jumala juurde, väites, et teavad ainuõiget ja kõige sirgemat teed Jumala juurde.

Buddha ütleb nende usklike kohta: “See on nagu rida üksteisest kinnihoidvaid pimedaid mehi. Esimene ei näe teed, keskmine ei näe ega ka viimane. Nõndaks, mulle näib, Vaseetha, et kolme veedat tundvate braahmanite jutt on vaid pime jutt. Esimene ei näe, keskmine ei näe, tagumine ei näe. Seetõttu muutub nende braahmanite jutt naeruväärseks. Paljad sõnad, asjatud ja tühjad!”

Samas ei eita budism voorusliku ja armastava Jumala olemasolu, kes valitseb taevariiki ja teisi jumalaid, kuid kes pole maailma looja ega ole kõikvõimas  — vaid on selle samsaara ehk eksistentsi osa, ning seetõttu ka ise maailmast sõltuv.

Jumala olemus on tühjus ja seega on tühjuse mõistmine Jumala mõistmine. Nähtuste olemus on tühjus, seega tühjuse mõistmine on tõe mõistmine. Tühjus ei tee tegusid, ei ole hea ega kuri, see on neutraalne: 0.