“Vabal” anonüümsel kommenteerimisel pole vähimatki tegemist sõnavabadusega, nagu mõned ekslikult väidavad. Vastupidi, see on vabas maailmas, kus riik meediat ei kontrolli, üks tõhusamaid sõnavabaduse piirajaid. Kui näiteks artikli alla koguneb piisav hulk lahmivat, sisutut karjumist, pole selle artikli sisu ega teemade üle enam võimalik asjalikku — ka kriitilist — arutelu pidada. Anonüümsus annab aukoha kisakõridele.

Samuti on anonüümne kommenteerimisvõimalus eriti hea abivahend nii ebamäärase viha kui ka teadliku laimu levitajatele. On üks asi öelda, et X on loll — see jääb alati ütleja arvamuseks, ja hoopis teine asi, et “muide, ma tean, et X … (teeb, on, ütles seda, teist, kolmandat).” Selline “teadjate” vale võetakse kergesti tõe pähe, ja tõel ja valel polegi anonüümsuse varjus võimalik vahet teha.

Ka laim on inimeste vaigistamiseks ja keskustelu tapmiseks väga tõhus viis, mis jälle tõestab, et anonüümne kommenteerimine ja sõnavabadus on pigem vastandid kui sünonüümid. Tegelikuks veebikeskusteluks on hädavajalik kui mitte oma nime nõudmine, siis vähemalt registreerumine ja/või modereerimine, et saavutada minimaalne tsiviliseerituse tase, milleta igasugune jutt muutub sisutuks kisaks.