Viktor Trasberg: Ärgake, Baltimaad!
Euroopa Liidu kontekstis on nii kiire ja lühiajaline häving siiski erakordne. Pole ju tegemist mingi sõjaolukorra või looduskatastroofiga ning ka globaalne majandussurutis ei eeldanud nii äkilist majanduse kokkutõmbumist. Languse põhjusi tuleb otsida ikka Leedu majanduse juhtimisvigadest. Paraku tuleb tunnistada, et need majanduspoliitilised vead on üsna sarnased kõigis kolmes Balti riigis. Eelkõige on need probleemid seotud konkurentsivõimetu majandusstruktuuri ja jätkusuutmatu fiskaalpoliitikaga.
Ka majandustsükkel viimasel kümnendil on neis riikides olnud võrdlemisi samasugune, kuigi üksikute aastate lõikes on ka erinevusi. Kui juba eelmisel aastal olid Eesti ja Läti majandused languses, siis Leedu majandus jõudis ikka veel 3% plussi. Aga üldistatult saab öelda, et kümnendi keskel kuumenesid Balti riikide majandused üle ja seejärel langesid koomasse. Eelnev majanduskasv toetus peamiselt siseturu kiirel nõudlusel ning odaval laenurahal. Samas jäeti majandusstruktuur moderniseerimata, infrastruktuur kaasajastamata ning ülemäära rõhuti madalatele maksudele kui majandusedu igiliikurile.
Loogilise tulemusena paigutusid tootmisressursid ja tööjõud valesti – liiga palju jõudu on hõivatud sisetarbimise rahuldamisega ja liiga vähe eksporti genereeriva tegevusega. Ilmekaks kinnituseks on siinjuures kõikide Balti riikide globaalne konkurentsvõime jätkuv vähenemine alates 2004 aastast.
Varsti saame teada ka Eesti majanduslanguse numbri. Kuigi see saab olema loodetavalt väiksem kui meie teistes nimetatud naabermaades, on suurusjärk tõenäoliselt üsna lähedane.
Nii järsud kõikumised annavad tunnistust Balti majandusi mõjutavatest jõulistest võimenduseefektidest ning samal ajal puuduvatest tasakaalustavatest instrumentidest. Balti riikide majandused on avatud, vähereguleeritud ning sellisena väga kergelt mõjutatavad-haavatavad välismõjude poolt.
Puuduvad majandustsükli loomulikud tasakaalustajad, mida majandusteoorias tuntakse ka automaatsete stabilisaatorite mõiste all. Paljudel majanduspoliitika instrumentidel, nagu astmeline tulumaksusüsteem või intressimääradel, on võime pidurdada ülemäärast majandusaktiivsust või vastupidi – seda soodustada.
Veelkord, see kõik toimub “iseseisvalt“, mille puhul ei ole vaja valitsuse „kiirreageerimist“. Paraku on kõigis Balti riikides siiani kasutusel primitiivne proportsionaalne tulumaksusüsteem, mis majanduslikku ebastabiilsust pigem võimendab. Ka teiste võimalike tasakaalustavate elementide mõju on osutunud üllatavalt piiratuks.
Kui sellised tasakaalustajad puuduvad, siis peab olema valitsus see institutsioon, kes kiireid ja õigeid otsuseid teeb. Paraku on Balti riikide majandusi sel sajandil juhitud mitte majandusteooria printsiipidest tulenevalt, vaid juhindutakse parteipoliitilistest dogmadest. Seega on valitsused oma eelarve ja maksupoliitikate kaudu majanduse tasakaalustamatust hoopis võimendanud. Kui niimoodi jätkame, jõuame varsti tasemele, mis on madalam kui enne EL-ga liitumisest!
Naeruväärne on ka Eesti püüd eristuda teistest Balti riikidest, nagu oleksime kuidagimoodi paremad ja põhjamaisemad kui lõunanaabrid. Väljast paistame ikka vägagi ühtemoodi – kõigis riikides samasugune algeline majandusstruktuur, rumal maksusüsteem ja pime veneviha. Midagi sellist me Põhjala riikides ei näe. See, et oleme heledapäisemad ja prillidega, ei tee meid võrreldes lätlaste-leedulastega rohkem Põhjamaaks.
Ka ei maksa ka arvata, et välisinvestorid ei tee riikidel-rahvastel vahet. Meie peamised väliskapitali vood (üle 80%) tulevad lähedalastuvatest Läänemere riikidest. Olla arvamisel, et soomlased või rootslased ei tee vahet eestlasel ja lätlasel, on ilmselge enesepettus.
Kokkuvõttes: Balti riike aitab edasi mitte omavaheline rivaalitsemine, vaid ühine tegevus oma majanduse ja maine taastamisel. Selleks on vajalik läbi viia efektiivsed struktuurimuutused, kehtestada euroopalik maksusüsteem ja eelarvepoliitika ning integreeruda oma majandused nii füüsiliselt kui mentaalselt ühtsesse suurde Balti regiooni majandussüsteemi. Uue Euroopa Liidu Läänemere Strateegia väljatöötamine on just see, mis Balti koostööle uue jõu annab!
