“Oleme veendunud, et ID-kaardi rakendused ei teki enne, kui on olemas kriitiline mass kaardi kasutajaid. Seda viimast ei ole aga võimalik saavutada kaardi vabatahtliku kasutuselevõtuga,” seisab kirjas.

Liit tõdes, et samuti lükkab ID-kaardi vabatahtlikuks muutmine teadmata ajaks edasi riigikogus möödunud aasta märtsis vastu võetud digitaalallkirja seaduse laiaulatusliku rakendamise.

ITL palub peaministrilt ID-kaardi projekti jätkata esialgsel kujul — mitte teha kaartide väljastamist vabatahtlikuks, vaid jätta passide aegumisgraafikust sõltuvalt kohustuslikuks.

ITL-i liikmesfirmad on astunud ID-kaardi ja avaliku võtme infrastruktuuri (PKI) loomiseks esimesi samme, et aidata kaasa PKI rakenduste väljatöötamisele ning nende pakkumisele Eestis.

“Omalt poolt kinnitame ettevõtete täit valmisolekut panustada positiivse lahendi korral PKI väljaarendamisse ka edaspidi ning teha kõik selleks, et digitaalallkirja seadusest tulenevad hüved oleksid kättesaadavad võimalikult kiiresti,” teatab ITL.

Praeguses olukorras on Eestil liidu hinnangul võimalik luua suhteliselt väikeste kulutustega eeldused nii efektiivseks riigikorralduseks kui kodanike ja ettevõtete vaheliseks suhtlemiseks. “Tähtis on ka selle mõju Eesti riigi imagole — üleminek ID-kaardile annab kinnituse Eesti kui innovatsiooniriigi mainele mujal maailmas. ITL loodab, et Eesti ei lase seda võimalust mööda.”

ITL-i pöördumine pole esimene omataoline. Nelja Eesti suurettevõtte juhid on saatnud riigikogu esimehele, peaministrile ja rahandusministrile hoiatavas toonis kirja, milles manitsevad elektroonilist isikutunnistust kõigile kohustuslikuks jätma.

EMT juhatuse esimees Peep Aaviksoo, Eesti Telefoni juhatuse esimees Valdo Kalm, Ühispanga juhatuse esimees Ain Hanschmidt ja Hansapank Eesti peadirektor Andres Liinat väljendavad muret selle üle, et võimukoridorides pole üksmeelt ja ühtset arusaama ID-kaardi ja avaliku võtme infrastruktuuri loomise vajalikkusest.

Kohustuslikust ID-kaardist loobumiseks on riigikogu täiskogus esimest korda neljapäeval arutlusele tuleva eelnõu esitanud Reformierakond. ID-kaart on üheks suuremaks erimeelsuseks valitsuskoalitsioonis.

ID-kaartide ja nende lõivude küsimus tekitas võimuliidus pingeid juba kevadel. Reformierakonna poliitikud seadsid siis uue isikutunnistuse vajalikkuse selle kõrge hinna ja piiratud kasutusvõimaluste tõttu kahtluse alla.

Reformierakonna juhatuse liikme ja eelnõu ühe algataja Neinar Seli sõnul on ID-kaardi projekt praegu ajast ees ja mõttetult kallis. “Selle taga on mõne infotehnoloogiamehe majanduslik huvi. Asi ei saa olla kohustuslik. Rahvalt ei tohi jõuga raha võtta,” märkis Seli.