„Algupärase eestikeelse kirjanduse loomine kuulub 21. sajandil nende üliväheste elualade hulka, millel tegutsejatel puudub nii regulaarne sissetulek erialasest tööst kui ka igasugune sotsiaalne kindlustatus,” põhjendab loomeühendus toetusmeetmete küsimis, kirjutab Eesti Päevaleht.

Esmalt võiks kirjanike liidu ettepanekul luua uut tüüpi mitmeaastased stipendiumid. „Neid määrataks ja pikendataks vastavalt loomeliidu iga-aastasele esildisele. Stipendiumide hulk ja suurus kasvaksid aasta-aastalt,” selgitas kirjanike liidu esimees Karl-Martin Sinijärv.

Teiseks toetusmeetmeks võiks ühenduse hinnangul olla loomeliitude mujal kindlustamata liikmete lisamine haigekassa poolt kindlustatud inimeste nimekirja.

Kolmandaks soovib kirjanike liit eluaegsete riiklike stipendiumide loomist „olulisematele kirjanikele”. Kirjaniku olulisuse võiks Sinijärve sõnul määratleda vastav komisjon.

„Tuleks määratleda, milliste institutsioonide esindajad seda otsustavad. Stipendiumide saajad otsustaks komisjon, mille liikmed valitaks mõne aasta järel ümber. Stipid oleks elupõlised, aga mitte nende üle otsustajad,” selgitas Sinijärv.

Neljandaks meetmeks nimetab loomeühendus vanemapalgaga sarnase süsteemi loomist, mille puhul oleks tegutseval kirjanikul võimalik saada tasustatud loomingulist puhkust.

Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Peeter Kreitzbergi sõnul tuleks kirjanike liidu ettepanekut põhjalikult kaaluda, sest loomeinimesed on rahaliselt raskes olukorras.

„Ettepanekuid võiks arutada, aga minu jaoks on tohutu probleem, kas kirjanik on see, kes end ise nimetab kirjanikuks, või see, keda lugejad peavad kirjanikuks,” märkis sotsiaaldemokraadist poliitik.