•• Sul läheb Leedus Panevežyse Ekranases vist praegu hästi – saad pidevalt mänguaega, Kubok Sodružestval lõid ka väravaid. Oled sa ise rahul?

Tunnen end hästi, jah. Leedukad ütlevad, et liigas pole teist sellist meeskonda, mille mängijad hoiaks nii kokku. Kõik on sõbrad, väga hästi saame omavahel läbi.

•• Milline on Leedu liiga tase?

Liiga tase on pisut ühtlasem kui Eestis. Ka Leedu koondis on teisest puust – MM-i alagrupis on ka Prantsusmaa, Serbia ja Rumeenia, aga nad on praegu teisel kohal. Võitsid Rumeeniat 3:0. Ega Leedu koondises koduliiga mängijaid palju pole, enamik kuulub välisklubidesse.

•• Leedukatel on šotlastega head suhted, paljud mängivad Edinburghis. Kas sul pole tekkinud võimalust minna mängima Briti saartele?

Ei, see võimalus on ju FBK Kaunase mängijatel, selle klubi omanikule kuulub ka Edinburghi Hearts. Meie oleme nende põhilised vastased Leedus. Nagu Eestis on Flora ja Levadia vastasseis, on Leedus kahe tugevama klubi konkurents veel tulisem.

•• Milles see väljendub?

Nii Flora kui ka Levadia on Tallinnas, Leedus on iga klubi eri linnas. Seega lisandub klubidevahelisele rivaalitsemisele ka linnadevaheline konkurents. FBK Kaunas on kõige rikkam klubi. Neid on hea võita.

Igal meeskonnal on fännid, kes sõidavad mängule kaasa. Kodumänge külastab palju rahvast. Kui mängime endast nõrgemaga, tuleb 1000 kuni 1500 poolehoidjat, kuid Kaunasega kohtudes võib koguneda 5000 kuni 6000 toetajat.

•• Kuidas mõjutab Leedu jalgpalli majanduslangus?

Meie klubil pole veel raskusi tekkinud. Kui isegi Žalgirise korvpalliklubi ei suuda sponsoreid leida, siis jalgpallis on see veel raskem. Olen kuulnud, et päris mitmel klubil on raskused, eks nad peavad hakkama palku kärpima.

•• Sul endal lõppeb suvel leping. Mis saab, kui ei pakutagi uut?

Võib ka nii minna. Igatpidi võib minna. Eks nad vaatavad, kuidas majanduslik seis on. Praegu ma sellepärast ei muretse. Mis see muretsemine aitaks?

•• Veel Leedu liigast rääkides – hooaeg on neil pea sama pikk kui Eestis, aga klubisid on liigas vähem. Kuidas see sulle istub?

Varem oli Leedus kõrgliigas kümme klubi, nüüd on kaheksa. Enne võis juhtuda, et võitsid hooaja lõpus tabeli lõppu kuuluvat meeskonda 9:0. Nii polnud mõtet mängida. Pigem olgu meeskondi vähem, aga tase ühtlasem. Eestis aga klubide arvu vähendamine ilmselt suurt muutust ei tooks, parem juba taset tõsta sellega, et saab rohkem mängida.

•• Ikkagi jääb meie jalgpalli tase Leedu omale alla. Seda on ju näha ka Balti liigas.

Jah, tuleb tõdeda, et oleme nõrgemad. Läti ja Leedu klubid on rikkamad, mis annab neile eelised. Võimaluse paremaid mängijaid valida, ettevalmistusperioodil soojal maal laagris käia. Päris mitu Leedu koondise venda on pääsenud Itaaliasse Serie A-sse, üks (Edgaras Jankauskas) on isegi Portoga Meistrite liiga võitnud. Nii paraneb kogu jalgpalli maine.

Palju saab alguse väikestest asjadest. Balti liiga võiks olla ka Eesti klubidele tähtsam. Ka seal saavutatud võidud aitavad mainet parandada. Tuleb hakata võitma!

Kahju, et eestlastest pole Lätile ja Leedule konkurenti. Näiteks korvpallis juba on. Hea, et Kalev alistas Žalgirise, sain sirge seljaga treeningule minna. Muidu kaaslased ikka aasisid mind, ma ei saanud neile millegagi vastata.

•• Vahepeal jälitas sind pidevalt ebaõnn – Ukraina klubist ei saa­nud kuude kaupa palka, enne Leedusse siirdumist murdsid jala­luu, Inglismaaga mängides lõid oma­värava, lõpuks sattusid kak­lusse. Kas oled ebaõnne lõplikult selja taha jätnud?

Loodan küll. Püüan ebaõnnestumistest ruttu üle saada. Kui juhtub, siis juhtub. Tuleb ära unustada ja edasi minna. Kakluse puhus aga ajakirjandus väheke tegelikust suuremaks.

•• Mis tunne on lüüa omaväravat?

Kehv tunne.

•• Mäletad, mida tundsid, kui pall Wembleyl oma väravasse lipsas?

Mis siin ikka mäletada. Tegin kõik, et seda väravat ei tuleks, aga positsioonivalik oli kehvavõitu, tegin ka vale otsuse. Aga ega ma ei mõtle, et minu löödud omavärava tõttu Eesti kaotas.

•• Jah, Inglismaa juhtis juba selleks ajaks kahe väravaga.

Just. Eks ikka olen sellele väravale mõelnud, aga üle pole mõtet mõelda. See teeb asja ainult hullemaks. Püüan juhtunu unustada.

•• Aga kuidas sa unustad, eks, kui pidevalt meelde tuletatakse?

Ajakirjandus toob seda ikka välja, jah. Ise tuleb püüda seda huumoriga näha, ei saa kõike, mida räägitakse, südamesse võtta.

•• Mis mängu sa tänavu kõige rohkem ootad? Kas ka kohtumist Brasiiliaga nagu fännid?

Kõiki mänge tuleb oodata. Võib rääkida küll Brasiiliast, kuid ühe mängu peale ei saa kõiki ootusi rajada. Arvan, et esikohal peaksid olema hoopis valikmängud, eriti märtsi ja aprilli kohtumised Armeeniaga. Muidugi on ka sõprusmängud tugevate vastastega huvitavad. Saame end võrrelda maailma tip­pu­dega – kui palju alla jääme.

Eluloolist

Sündinud 16. mail 1981

Haridus: Pärnu Ülejõe gümnaasium

Klubid: Vapper, Pärnu JK, SK Lelle, Viljandi Tulevik, Tallinna Flora, Lutski Volõn, Panevežyse Ekranas.

Saavutused: kolmekordne Eesti meister FC Floraga (2001–2003), valitsev Leedu meister

Eesti koondises pidanud 42 mängu

Võõrsil

Ukraina sobib jalgpallurile

2003. aastal siirdus toona 22-aastane Taavi Rähn Ukraina kõrgliigaklubisse Lutski Volõn. Ta jäi Ukraina kõrgliigaklubile silma Floraga Moskvas Kubok Sodružestva turniiril võisteldes, varsti tuli ka kutse.

„Ma isegi ei mõelnud eriti pi­kalt – tollal ei olnud pal­ju võimalusi kuhugi minna. Olin nendega kaks nädalat Türgis koos laagris, ju nad jäid rahule,” meenutas Rähn, kes ei osanud alguses vene keelt. „Jalgpallurile on Ukraina hea koht, ka eluga harjusin."

Kehvaks läks olukord kol­man­da hooaja lõpus, kui klubil tek­kisid majandusraskused ja palga maksmisega viivitati. Lõpuks kukkus Volõn esiliigasse.

„Kõrgliigas lendasime mängudele, esiliigas tuli aga hakata bus­­siga sõitma. Ukraina on ju suur, ühest otsast teise 1300 kilomeetrit!” meenutas Rähn.

Palk viibis ja suhted leivaandjaga halvenesid. Kui tuli kutse Panevežysest, otsustas pallur Baltikumi tagasi kolida.