“Tuleb siiski tunnistada need katsed õigeks, sest gümnaasiumid on teatud kindla kallakuga ja ei ole võimalik võtta arvesse kõikide põhikooli lõpetajate hinded, mis nad on kuskil saanud. Hindamiskriteeriumid on täiesti erinevad,” selgitas Kreitzberg Delfile ja kinnitas, et kultuurikomisjon üritab võimalikult kiiresti välja töötada seadusandlikku katte, võimaldamaks gümnaasiumides edasiste katsete läbiviimist.

Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe hinnangul eeldab näiteks keele- või matemaatikakallaku valimine teatud võimekust, mida lõputunnistus väga hästi ei kajasta.

Olukord on tema hinnangul aga kardinaalselt erinev esimese klassi sisseastumikatsete osas. “Siin ma isiklikult olen küll täiesti katsete vastu või jäävad mõned erandid üleriiklikes koolides,” selgitas Kreitzberg. Võimalikeks eranditeks oleksid üle-eestilised koolid nagu on Miina Härma gümnaasium Tartus.

Tallinnas eeldaks see näiteks Prantsuse lütseumi ja Inglise kolledži staatuse muutmist. “Seal võiks ka erandina ette näha katsed, aga üldjuhul kõikides koolides esimesse klassi katseid teha ei tohiks,” ütles Kreitzberg.