Riigikohtunik: miks ei kärbi riigikogu esinduskulusid?

Riigikohtus toimunud riigikogulaste palkade külmutamise põhiseaduslikkuse arutelul tundis mitu riigikohtunikku huvi, miks ei ole riigikogu kasutanud rahvasaadikute sissetulekutelt kokkuhoidmiseks muid võimalusi kui presidendi pahameele pälvinud palkade külmutamise seaduse vastuvõtmine.

Näiteks päris riigikohtunik Lea Kivi kohtus riigikogu esindanud põhiseaduskomisjoni esimehelt Väino Lindelt, kas riigikogu on mõelnud esindustasude kärpimisele. Kuigi Linde täpsustas, et riigikoguliikmetel pole esindustasu, vaid on võimalus saada tšekkide esitamisel kuluhüvitist, on ka sellele võimalusele mõeldud, kirjutab Eesti Päevaleht.

„Mõned fraktsioonid on pakkunud võimaluse vähendada kuluhüvitiste kasutamise võimalusi, kuid konsensust selleks pole,” rääkis Linde.

Riigikohtunik Jüri Põllu arvates oleks riigikogul olnud võimalus säästa ja oma palgakorraldust muuta, kui mullu oleks kiiresti asutud põhiseadust ümber tegema. Justiitsminister Rein Lang ütles, et tõstatas säärase idee ka ministeeriumis, ent sellest ei saanud asja.

Väino Linde andmetel arutati põhiseaduse kiireloomulise muutmise võimalust ka mõnes riigikogu fraktsioonis, ent idee ei leidnud suuremate fraktsioonide toetust. Riigikohtunik Jüri Põllu arvutuse kohaselt kulub kiiresti põhiseaduse muutmiseks seitse kuud — seda teed minnes oleks palgad praeguseks külmutatud.

Kolmanda parlamendi liikmete sissetulekute külmutamise ettepaneku tegi eile riigikohtus justiitsminister Rein Lang. See poleks tõenäoliselt pälvinud president Toomas Hendrik Ilvese vastuseisu. Ministri arvates pidanuks riigikogu seadusemuudatuse kirjutama nii, et 2009. ja 2010. aasta alguses oleks arvutatud keskmist palka 2008. aasta neljanda kvartali keskmise sissetuleku alusel.

Riigikohus vaagis eile president Toomas Hendrik Ilvese poolt väljakuulutamata jäetud riigikoguliikmete palkade külmutamist võimaldavat seadust. Riigikogu soovib külmutada palga alates märtsist aastaks, et majanduslanguse olukorras aidata vähendada riigi kulutusi.

Justiitsminister Rein Langi eilne sõnavõtt riigikohtus:

„Riigi­kogul on võimalik oma sissetulekuid muuta. Eelkõige on selleks võimalus mõjutada oma sissetulekuid esindustasude kaudu. Teiseks on kehtiva seaduse alusel selge, et riigikoguliikmete palk on seotud Eesti keskmise palgaga. Keskmise palga mõistet ei saa riigikogu kindlasti administratiivselt kehtestada, sest see on statistiline suurus.

Kuid vajadustest lähtudes on riigikogul kindlasti võimalus öelda: lähtudes vajadustest 2009. kalendriaastaks eelarve tasakaalustamise huvides, kehtestatakse näiteks saadikute keskmise palga arvutamise aluseks 2008. aasta neljanda kvartali keskmine palk. Tegemist oleks siis ühe seaduse sisustamisega, mitte ühe seaduse muutmisega­.”

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines