Kati Murutar: Elu pärast seksi
Igaühel meist on oma kogum energiat. See kasvab ja kahaneb, kulgeb sinusoidina ja teiseneb. Energia teiseneb, kui küpseme lapsest noorukiks. Paar-kolmkümmend aastat on (ala)teadlikku tähelepanu kõige lihtsam pälvida kõigega, mis seotud seksiga.
Edasine küpsemine tõstab pjedestaalile loovuse ja vaimsuse. Veel edasi — ja hingelis-vaimne tasand on laes. Enne, kui tuleb eludevaheline energia kogumise ja puhastamise puhkus.
Iga uus tasand äratab uudishimu ja kartust. Nagu kardame surma, kardame ka järgmisele isiksusliku küpsemise tasandile tõusmist. Mõni kardab nii, et ei tõusegi. Hirmukramp teeb primitiivseks. Klammerdab teatud-tuntud tasemele, millest oleks loomulikum ja õigem edasi kasvada.
Seksuaalenergia teisenemine ei tähenda ärasõiduvilet või susside püstiviskamist. Siia ilma sigitatud ning oma ellu kutsutud kohustavad teenima. Teatud küpsusastme juures on oma tee ja missioon ära tuntud. Anne muutub ülesandeks.
Selle kohta ütles üks umbes kuuekümnene metsavanast suurvaim tabavalt: “Nooremana tegin mina keppi — sellest sündisid lapsed. Palju keppi, palju lapsi. Nüüd tegelen aeg-ajalt seksiga. Kui ette võtan, siis tuleb väga uhkesti välja. Aga just lusti ja uhkuse pärast, harva nagu pidupäeva see nüüd ette tulebki.”
Seksi ja seksikusega ei juhtu midagi — see funkab —, ainult et küpses eas on sama veider kui hormoonide tiivul iga päev partnerit vajada üha sellest unnata. Daamid, kes kuuekümnesena unelmate mehe leidmisest vatravad, naeruvääristavad küpsust. Vanaemad seksivad loomulikult — aga ei plärise sellest.
Tuututamine on just vananevatel meestel ebakindluse ja alaväärsuse tunnus. Kui mees ei oska küpseda, siis ta kõigest vananeb. Ning möliseb ennast ja oma väsivat vänta kiita. Hale. Usutavasti on noil primaatidel kõrgemad korrused täiesti olemas, aga nad ei julge paraku sinna tõusta.
Meestel nõuabki teisenemine suuremat keskendumist ja vaimujõu kokku võtmist. Just meestel on vaja munklust, tsölibaati ja palverännakuid, et mitte takerduda nooremate partnerite abil poisikesepõlve pikendamisse. Kui need uued suhted sigitavad lapsi, siis õilistab ja lunastab see arengupeetust. Üldiselt aga on igasugune paigalmarss armetu.
Naistel käib energia sublimeerumine sujuvamalt, sest naiste elu kulgebki ladusamate tsüklitena — nagu Kuu rütmis liikumine. Mitte nüüd just, et mees oleks võrreldes naisega suisa primitiivne loom, aga üsna teine liik on ta ju küll. Naine ei vaja teadlikku nunlust ega palverändavat tsölibaati. Energiad teisenevad ise üha uutmoodi.
Mu enese maine teekond on praegu sellises seisus, et selle elu lapsed on sigitatud — kahe ja poolene pesamuna tudub veel kaisus, elu parimas vormis füüsis saab oma tuulutused hobuste ja majapidamistööde abil ning samas on ees elu suurim kogus enim pühendumist nõudvat loovtööd.
Nüüd juba oskan näha, et abielu teisenemine ajas on seda sujuvam ja võimalikum, mida osavamalt naisel õnnestub mees energia muutumisele kaasa nügida. Kui teisenemise faasid saab enam-vähem sobivasse tsüklisse, on kõik hästi.
Oskan endast vanemate inimeste pealt näha, et ees on aina paremad ajad. Füüsise rahunemine ja vaimsuse kasvamine tagab selle, et puhta ja kasina keha ümber loov ja lehviv vaim pole seksita solvunud ega ärritunud. Vastupidi.
Ning samas — mõnikord ette tulev seksimine ei alanda ega määri. Alandav ja määriv on hoopis tiiraselt plinkiv vanaema, kes oma täitmatust himust ja seda teenindavast vändagängstast vadistab.
Hästi mõnus on, et küpsedes ja nägelikumaks muutudes hakkad üha rohkem märkama, kui palju paigas ja kauneid inimesi on aastates rahva seas. Loomulikult on ka irisevaid ja inetuid — ent need üksnes rõhutavad kontrastina, kui suur väärtus on arukas ja tasakaaluks kulgemine.
Kogemused näitavad üha ilmsemalt: õigel teel olijale ja õigete asjade tegijale antakse tohutult energiat. Seksi kui elu loomuliku osa energia teiseneb vaimseks — ja seda ei tee inimene sugugi sihilikult. Taevariigi sooritus on see.
