Röövellikud “mõrvarteod” tungivad Eestisse

Pärnu kesklinnas on tänavu ühte kortermaja ümbritsevas aias hulgaliselt levima hakanud oranži värvi ülisuured aplad nälkjad. Asjatundjad kardavad, et need meie looduses seni avastamata teeteod võivad peagi muutuda samasuguseks nuhtluseks nagu Skandinaavia maade aedades ja põldudel.

“Kui leidsin eelmisel aastal aiast kaks suurt nälkjat, vaatasime koos naabrinaisega ja imestasime, mis imeloomadega küll tegu on,” rääkis Õilme Raja üllatusest, kui sattus peale esimestele üle kümne sentimeetri pikkustele ja koera väljaheidet meenutavatele tigudele.

Internetist uurides avastas ta, et tegu on ilmselt niinimetatud hispaania teeteoga (Arion lusitanicus). “Kui pealtnäha on tegu sametiste tigudega, siis tegelikult on nad kaetud paksu limakihiga, mis värvib käe kollaseks ja pestes värv naljalt maha ei tule.”

Tänavuse niiske suvega hakkasid limused Raja koduaeda lausa uputama. Kuna teod kipuvad kõige rohelise ja ka lillede ning maha potsatanud puuviljade kallale, tuleb neid elukaid pidevalt paarikümne kaupa kokku korjata ja hävitamiseks torupuhastusvahendiga anumasse visata.

Kuna internetist loetu põhjal kartis Raja, et tegu võib olla ohtlike olevustega, kes paljunevad väga kiiresti, teavitas ta nende invasioonist keskkonnaametnikke. Kohal käinud spetsialistid veendusid, et tegu on tõesti nii Soomes, Rootsis, Norras kui ka Taanis põlde laastava teeteoga, kel pole veel ametlikku eestikeelset nimegi. Rootslased on Arion lusitanicus’e oma kõnepruugis ristinud mõrvarteoks, sest see sööb peale kõige rohelise ka liigikaaslasi.

Looduskaitsekeskuse peaspetsialist Ivar Ojaste viitas, et hispaania teeteo vastu hakkas sel aastal võitlema Norra, kus kulutati selleks pool miljonit eurot ja käivitati nn nälkjapolitsei.

“Rootsis on Arion lusitanicus’e levikut jälgitud juba kolm-kümmend aastat. Esimesed kümme aastat oli arvukus suhteliselt madal, kuid 1980-ndatel leidus seda looma juba peaaegu kogu maal,” sedastas limuseuurija Piret Kiristaja.

Kuna Eesti ilmaolud ei erine oluliselt Rootsi omadest, kardavad asjatundjad, et peagi võivad need tulnukteod kurikuulsa Sosnovski karuputke kombel kogu Eesti enda haardesse võtta. Et tigu on kahesooline, siis piisab edukaks levimiseks ka ühest loomast.

Kuna Raja koduaed jääb Pärnus Juhani istikuäri kõrvale, kust on samuti neid limuseid leitud, usutakse, et ilmselt just sealt nende invasioon alguse saigi. Mujalt Eestist pole liigi kohta teateid tulnud.

Arvestades hispaania teeteo ohtlikkust, paluvad asjatundjad inimestel nende leidudest teada anda e-posti aadressil [e-mail] või helistada numbril 673 6611. Kindlasti tuleks e-kirjale lisada limusest tehtud pilt.

Alles siis, kui spetsialist on kinnitanud, et tegu on ikka ohtliku liigiga, võib limused hävitada. Kõige lihtsam on nad kangesse soolavette korjata. Kindlaim hävitusviis on keetmine.

Leidudest teatajatel tuleb arvestada seda, et nn hispaania teetigu eristab meil levinud samasuguste mõõtmetega seatigudest soonilisem ja turskem, tihke oranži limakihiga kaetud keha.

Eestis tavaline suur seatigu on siugjam ja saledam ning tähnilise ilmega, tume teetigu ja must seatigu aga tumepruuni või mustja kehavärviga. Looduskaitsekeskuse peaspetsialist Ivar Ojaste viitas, et hispaania teetigu võib ristuda meie looduses esinevate suguvendadega.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines