„Kallid osseedid, meil on vastutus Venemaa ees ja me peame seda auga täitma — kui raske ka meil ei oleks, kui valusalt meid Beslanis ja Tshinvalis ka ei pekstaks. Meid pekstakse just selle pärast, et nõrgendada Venemaa positsiooni,” ütles president Kokoitõ Vladikavkazis toimunud pressikonverentsil RIA Novostile.

President Kokoitõ juhtis pressikonverentsil tähelepanu samuti sellele, et Lõuna-Osseetia on viimasel ajal tugevadanud oma sidemeid teiste Vene Föderatsiooni koosseisu kuuluvate Põhja-Kaukaasia vabariikidega.

„Vaadake kui paljud nende vabariikide esindajad on viimasel ajal külastanud Lõuna-Osseetiat ja Abhaasiat ning kui palju tuntakse meie üle igas kriisisituatsioonis muret. Meie vennad on valmis saatma meile vabatahtlikke rühmi,” märkis Kokoitõ.

Seal juures märkis isehakanud vabariigi juht, et kriitilise situatsiooni puhul peab vabariik lootma siiski eelkõige oma jõududele.

Nõukogude ajal omas Lõuna-Osseetia Gruusia koosseisu kuuluva autonoomse oblasti staatust. Uue Gruusia esimene president Zviad Gamsahhurdia kaotas selle 1991. aastal ja astus mitmeid samme olukorra jõuliseks lahendamiseks.

Vastuseks organiseerisid osseedid relvastatud vastupanu Gruusia võimudele. 1992. aasta suveni kestnud relvakonflikti tagajärjel kaotas Tbilisi piirkonna üle kontrolli.

Lõuna-Osseetia taotleb oma iseseisvuse tunnustamist, kuid Gruusia peab seda endiselt oma osaks ja pakub Tshinvalile autonoomiat.

Piirkonnas tagab rahu rahvusvaheline kontrollkomisjon ja rahuvalvajate kontingent, mis koosneb kolmest 500-mehelisest pataljonist — Vene, Gruusia ja Põhja-Osseetia oma.