Terje Puusepa lugu algas laupäeva, 19. juuli hommikul kell kümme, kui ta säärde kiirguva varbavalu tõttu Pärnu haigla erakorralise meditsiini osakonda (EMO) vastuvõtule sõitis, kirjutab Pärnu Postimees.

“Arst pani käe jalale, leidis, et pulss on täitsa olemas, ja sõnas: “Proua, teie jalal ei ole mitte midagi viga!” Siis märkasin, et mulle antud kollasele lehele on löödud punasega tempel “kindlustamata”. Ometi pole see nii. Olin pisarateni solvunud,” rääkis naine

Puusepa oma sõnutsi kippus jalg krampi, varvas valutas. Ise oletas ta, et varvas on ummuksis. Et tal on olnud trombioht, tundis Terje hirmu.

Laupäeva öö kannatas naine valu käes ning pühapäeval hakkas ise varvast urgitsema. “Et suure varba küüs oli pisut lahti, lõikasin ta pealt lahti — varbale jäi nii 1x0,5-sentimeetrine küüneta laik. Ja siis hakkas küünevalli alt mäda tulema. Vähemalt sain valust lahti ja järgmise öö magada.”

Doktor Maarit Siren, kes Terje Puusepa jala laupäeva hommikul üle vaatas, nägi juhtunut teises valguses kui patsient.

“Ta ei kaevanud valu üle. Kirjeldas sipelgate jooksmise tunnet suures varbas ja et sääres aeg-ajalt kisub. Varvas oli normaalse väljanägemisega, jalg soe ja pulss olemas. Patsient kahtlustas, et varvas või veresooned on umbes. Et vaevused olid kestnud kaks nädalat, soovitasin tal esmapäeval perearsti poole pöörduda, et välistada podagrat,” rääkis Siren.