Venemaa teatas, et kuna ameeriklased on oma raketitõrjesüsteemi elementide paigaldamisel Ida-Euroopasse juba reaalseid samme astunud, on ta sunnitud sellele sõjaliste meetmetega reageerima, kirjutab infoagentuur BBC News.

Penatgoniks kutsutud USA kaitsesekretariaadi pressiesindaja sõnul oli Moskva sõjalise retoorika eesmärgiks luua ebamugavustunnet ja „muuta eurooplased raketikilbis osalemise pärast närviliseks".

Samuti on Venemaa lubanud suunata oma raketid Poolale ja Tšehhile.

Valge maja esindaja Gordon Johndroe lubas siiski jätkata Kremliga dialoogi ning ta lisas, et Ameerika Ühendriigid ja Venemaa peaksid olema „võrsed partnerid”.

„Me soovime strateegilist koostööd tõkestamaks paariariike, nagu Iraan, ohustamast meie sõpru ja liitlasi,” lisas Johndroe.

Moskva kordab vana seisukohta, et raketitõrjesüsteemi elementide paigaldamine Venemaa piiride lähedusse ähvardab tema riiklikku julgeolekut, hoolimata sellest, et USA sõnul on see suunatud Lähis-Ida ohtude, mitte Moskva vastu.

„Juhul kui algab USA starteegilise raketitõrjekilbi elementide paigaldamine meie piiride lähedusse, oleme sunnitud sellele reageerima mitte diplomaatilisel moel, vaid sõjalis-tehniliste vahenditega,” seisab Vene välisministeeriumi avalduses.

Vene välisministeeriumi avalduses lisatakse, et jätkub nendepoolne USA raketitõrjesüsteemi arengute jälgimine ning Vene pool lubab jääda avatuks konstruktiivsetele kõnelustele strateegilise stabiilsuse küsimustes.

BBC vaatleja sõnul, et Moskva üritab oma sammudega hirmutada Tšehhi parlamenti, et see loobuks eile välisminister Karel Schwarzenberg ja riigisekretär Condoleezza Rice’i poolt allkirjastatud lepingu ratifitseerimisest.

Valitsuse otsus radarijaama rajamise kohta on jätkuvalt ebapopulaarne teema riigis, eilegi kogunes Praha kesklinna Václavi väljakule suur hulk protestijaid.

Järgmine küsimus on see kas endiselt ebakindel Poola võtab samuti raketitõrjesüsteemi lepingu vastu ja lubab oma territooriumile 10 püüdurraketti või ei, ja kuidas sellele reageerib Venemaa, märgib BBC vaatleja.

Ameerika Ühendriigid tahavad, et Tšehhi ja Poola raketikilbi elemendid oleksid töövõimelised juba aastaks 2012.