Repliik: Pankade piiritu nurjatus

Elu on korraldatud nii, et me ei saa hakkama ilma pangata. Oma ausa ja vaevarikka tööga teenitud raha on sisuliselt võimatu kätte saada, olemata mõne panga klient, rääkimata siinkohal asutustest, kes keelduvad sularahas üldse arveldamast.

Hansapank teatas äsja oma järjekordsest ülikasumlikust aastast — puhaskasum kasvas 49 protsenti ja omakapitali tootlus oli möödunud aastal üle 29%. Selliste numbrite taustal ilmneb üks riigipoolne suur tegematajätmine — või pigem teadlik nurjatus oma kodanike suhtes.

Arvestades, et 99 protsendi inimeste töötasu laekub pangakontole, mis kokku moodustavad pankade jaoks olulise hulga käibevahenditest, oleks õiglane, et inimeste käest selle eest raha ei küsitaks. Riik on meist aga sunniviisiliselt teinud kitsa ringi eraettevõtete kliendid ja kindlustanud väidetava turvalisuse eest neile kindla teenistuse.

Meie poliitika on rajatud liberalismile, mis peaks tähendama valikuvabadust. Poliitilise ja majandusliku süsteemi anakronism seisneb aga selles, et ühelt poolt räägitakse vabast konkurentsist, aga teisalt aetakse oma kodanikke loomakarjana erafirmade kütkeisse. Seaduses on küll määratletud, et tööandja ja töötaja võivad kokku leppida töötasu kättesaamise viisis, kuid kui mõni firma hakkab sularahas inimestele palka maksma, muutub maksuamet millegipärast väga tigedaks.

Asi ei ole eestlaslikus kadeduses, et mõnel läheb hästi, vaid selles, et meil pole sisuliselt valikuid. Eluasemelaenu võtmine on meie endi vaba valik ja selle tingimuste üle saab teatud määral ka kaubelda, kuid tõeline pangaorjus seisneb hoopis nimetatud nurjatus võimatuses ilma panga teenuste abita oma elu korraldada.

Mis õigusega küsivad pangad meie endi teenitud raha kättesaamise eest teenustasu? Pangakaart läheb kuus maksma 15 krooni, pangakontorist raha kätte saamine 25 krooni. Õiglane oleks, et hoopis pank maksaks meile iga kuu selle eest raha, et meie palk sinna laekub, selle asemel et meid jupp-jupi haaval ei röövida. Rääkimata veel sellest, kui palju nimetatud erafirmad meie kohta õigustamatult teavad ja millise väärtusega juba ainuüks see info on.