Kiri: Koolis käib häbitu usupropaganda

Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumist (VHK) on seni kuuldu põhjal jäänud meeldiv mulje jäänud: arvestatakse õpilaste eripäradega, muusika ja kultuur ees ja taga, kõrgel tasemel poistekoor, rahvapärimuse säilitamine. Omavahel kokku hoidvad õpilased ja oma tööle pühendunud õpetajad. Hiljuti lisandus värskelt remonditud gümnaasiumihoone.

Ilus ja paljulubav eesriie varjab aga nii mõndagi kahtlase väärtusega fakti, mis peaks sundima eelkõige lapsevanemaid ja seejärel ka maksumaksjaid veidi hoolikamalt järele mõtlema.

Küsitavusi ajendas VHK direktori Kersti Nigeseni sõnavõtt Klassikaraadios 23. jaanuaril. Pärast hommikusel pidulikul aktusel antud harivat ja huvitavat ülevaadet Ladina kvartali ajaloost ja hariduse järjepidevusest kutsus ta preestri endale lähemale ja ütles vastuvaidlemist mittesallival, kuigi leebel toonil, et nüüd palume kristlaste ühtsuse eest.

VHK tutvustuses on kirjas: “Vanalinna Hariduskolleegium on munitsipaalne haridus- ja kultuuriasutus. Selle peamiseks eesmärgiks on integreerida kultuuri ja haridust, kaasaegset maailmakäsitlust süvendatud ajalootunnetusega, üldharidust süvendatud muusika- ja kunstiharidusega ning rahvuskultuurilist haridust süvendatud võõrkeelteõppega traditsioonilise kristliku väärtussüsteemi alusel.”

Ühekordse mainimise puhul võiks selle ju sinnapaika jättagi, pidades seda kas või ebaoriginaalseks klišeeks, mis mõne koolijuhi halva maitse või kehvasti varjatud isiklike usuvaadete tõttu ametlikku dokumenti sisse on lipsanud — samamoodi, nagu mõne aja eest jumalat Euroopa Liidu põhiseadusesse lülitada püüti.

Lähemal vaatlusel selgub aga, et sõnapaar “kristlik väärtussüsteem” kordub kooli prioriteetides, vastuvõtutingimustes, kodukorras, õppekavas ja muudes kooli dokumentides sagedamini kui kaine mõistus, arenenud huumorimeel ja Eesti Vabariigi põhiseadus ühtekokku seda lubada võiks. Muu hulgas saame kooli koduleheküljega tutvudes teada, et õppekavad ei tohi olla vastuolus kristlike tõdede ja väärtustega ning et VHK töötajad ja õpilased ei tohi kristlikke tõdesid ja väärtusi kahtluse alla seada, neid ignoreerida või naeruvääristada.

Lisaks varjamatule maksumaksjate kulul tehtavale usupropagandale võetakse õpilasi kooli vastu usuliste veendumuste alusel, mis tänapäeva arenenud ühiskonnas on täpselt samasugune diskrimineerimine nagu inimese hindamine nahavärvi, juuste pikkuse ning tooni või seksuaalse orientatsiooni põhjal. Me ei ela ju enam keskajal?

Kooli tegevus ja rahastamine on jaotatud kaheks — linnavalitsus tegeleb programmijärgse haridusega, usukuulutusega aga Miikaeli Ühendus. Iseenesest pole midagi halba selles, kui usuorganisatsioon haridust toetab, kuid kui toetamisega kaasneb aktiivne usukuulutamine — seda munitsipaalkoolis! –, on midagi väga viltu.

Maksumaksja rahaga ei peaks finantseerima usupropagandat. Eesti Vabariigis ei ole ju riigikirikut, järelikult ei tohiks riik või omavalitsus toetada teokraatlikku süsteemi.